Teisipäevase koolipäeva esimese tunni ajal kogunes koolirahvas aulasse, et kaasa elada ja kuulata muusik Jarek Kasari ehk Chalice kontsert-loengut. Jarek tutvustas veidi oma tausta, analüüsis eesti muusikameistrite laulutekste ja vahetas arvamusi publikuga, mainides, et monoloogi ta pidada ei taha. Oma kriitilisuse ja otsekohesusega tuntud sõnaseadja luges ette mõningad väljavalitud tuntud laulud ja püüdis mõistatada sinna peidetud sõnumit. Tuli välja, et paljud muusikud kirjutavad tekste, millel puudub sõnum ühiskonnale või mis ei sobi antud esinejate olemusega. Jareki sõnul ei ole muusiku teostel mõtet, kui pole midagi ütelda.
Teravmeelsete arutluste vahele laulis Chalice omakirjutatud laule ja saatis end klaveril. Ei, puhast räppi ta meile ei esitanud: ChaliseŽi muusika on omapärane segu d?ässist ja räpist. Sotsiaalne õpetlik teema on läbiv kõigis tema palades. “Mulle ei meeldi, kui asju tahetakse öelda läbi lillede. Kui on midagi öelda, öelgu otse välja ja pole mingit probleemi,? rääkis muusik. Ühtlasi leidis ta, et üks korralik eestikeelne nn jäme sõna on igatahes parem kui mõni inglisekeelne laen, ?t?illima?. Samas vabandas ta kõigi nende ees, kes kodus “halbade sõnadega? just tihti ei räägi.
Jarek rääkis, et töötab Von Krahli teatris. Küsisin temalt, miks just näitekunst? Ta vastas, et on seal juba ammu tööd teinud. Näitekunst on talle alati südamelähedane olnud. Küsimusele, kuidas laulud sünnivad, vastas ta, et nagu lapsedki ? kurg toob. Seda, et tema kutsumuseks on muusikasse süüvimine, tundis Jarek juba küllaltki noores eas. Noormees väitis, et ametlikult on ta muusikat õppinud vähe, muusikakoolis umbes seitse aastat, ent õpib kogu aeg ? tema õpetajaks on elu. Lemmikhelistikuks on ChaliceŽil re-minoor (küsitud sai seda lihtsalt kergest uudishimust).
ChaliceŽi muusikale on väga eripalgelisi vastukajasid. Uurisin, mida tema arvab: kas eesti publik on taolise muusika jaoks ehk liiga noor või siis liiga kindlate eelistustega? Ta arvas, et tegelikult pole ju eestlaste muusikamaitse pikka aega üldjoontes muutunud. Kõigile ei saagi meeldida. Eesti muusika on mõnes mõttes igav muusika ja ei ütleks, et oleks palju häid asju, aga siiski ? eesti muusika on maailmas üks kõige kiiremini arenev muusika.
Lõpetuseks küsisin, kas ta ka varem Mustvee kandis käinud on ja mida arvab meie koolist. Selgus, et tal on siin lähedal suvemaja ning kool, nagu ta ka juba loengu ajal kiitnud oli, on väga lahe.
Deivi Tuppits ,
Mustvee Gümnaasiumi
10. klass
