Mööblitootja ametisse püsib tihe konkurents

Praegu on Jõgeva külje all lähestikku asuvatel ehitusplatsidel alustatud kahe puidutöötlemise ettevõtte rajamisega. Üks neist, tulevane vineeritehas, asub Jõgeva valla servas Viruveres, teine, tulevane biosöe tehas, Põltsamaa valla servas Vägaris. Rajatava biosöe tehase kõrval tegutseb mööblit valmistav Bellfire OÜ.


Bellfire OÜ alustas tegevust 2010. aastal, toona kandis ettevõte nimetust Pajusi Mööbel. Lisaks Vägarile tegutsevad OÜ Bellfire tehased veel Tallinnas, Haapsalus ning Haapsalu lähedal Paliveres. Varem tegutsesid need mööblit tootvad ettevõtted kõik erinevate nimede all, kuid möödunud aasta novembrist kannavad neli tehast nime Bellfire OÜ. Vägaris tegutseva Bellfire tegevjuhi Jan Vilgatsi sõnul alustasid nad umbes kaheksa ja pool aastat tagasi 13 töötajaga, nüüdseks on see arv 34. Neljas tehases töötab kokku 120-130 inimest. Vägaris tegutsev diivaneid tootev ettevõte on laienemas ja hetkel käivad vestlused tööle kandideerijatega.

„Me võtame elle kuu teisel poolel valmiva juurdeehitusega juurde 4-5 töötajat. Uues osas plaanime tegevust alustada novembris,“ rääkis Jan Vilgats. Ümberkolimine võtab palju aega ja osa töökohtadest viiakse uutesse ruumidesse alles järgmise aasta alguses. Ka vanemates ruumides on tarvis remonti teha. Uude hoonesse seadmeid üle viia pole tarvis, vaid uue hoone arvelt saavad ruumi juurde praegu suures ruumikitsikuses töötavad inimesed.

Olemasolevale 1600 ruutmeetrile lisandub 450 ruutmeetrit tootmispinda. Ühest täiesti amortiseerunud ja ilma kütteta ruumist, mida hetkel kasutatakse loapinnana, loobutakse pärast juurdeehitise valmimist. Selle asemele ehitatakse hiljem üks hooneosa juurde.

Praegu valmib Bellfire Vägari tehases 170-180 diivanit nädalas, juurdeehitise valmimise järel kasvab see arv 220-230ni. Praegu sõidab tehasest igal nädalal koormaga välja kolm-neli rekat, hiljem on neid vähemalt viis. Umbes 90 protsenti Vägaris valmivatest diivanitest müüakse Soome ja vähemal määral Rootsi, kümnendik toodangust turustatakse Eestis tegutsevates ASKO ja SOTKA kauplustes. Üks Bellfire omanikest on soomlane, kes tegeleb Soomes müügitööga. Hiljuti olid Bellfire esindajad oma toodanguga esindatud igal aastal Soomes toimuval sisustusmessil Habitare, kus saadi juurde uusi kontakte diivanite turustamiseks Rootsi suunal. Lähiajal saavad Bellfire esindajad kokku ka Rootsi müügiesindajaga.

Ühes vahetuses töö on oluline boonus

Jan Vilgatsi sõnul ei ole tal tööjõu leidmisega erilisi probleeme ette tulnud. „Tööjõu leidmine on rohkem otsimise vaev. Mina tööjõupuuduse üle ei kurda,“ toonitas tegevjuht. Mõni aeg tagasi avaldati tööpakkumise kuulutused nii ajalehtedes Vooremaa ja Vali Uudised kui ka CV Keskuses. Tulemuseks on olukord, kus viiele töökohale kandideeris umbes 30 huvilist. Väga oluliseks põhjuseks, miks Vägari mööblitehases töötajatest puudust ei tunta, on ühes vahetuses toimuv töö. Hea on ka see, et kaks nädalat puhkust antakse töötajale aprillis-mais ja kaks suvel, enamasti juulikuus. Puhatakse kogu kollektiiviga, sest mitmekümne töötajaga ettevõttes oleks puhkusi teisiti korraldada keeruline. Kui kellelgi töötajatest on mingil hetkel soov reisile minna ja selleks ajaks puhkust võtta, siis on seda ka võimaldatud, kui sellest on piisavalt aegsasti teada antud.

Enamik senistest töötajatest on leitud seal juba ametis olevate inimeste tuttavate hulgast. Ka praegused kandideerijad on pärit Jõgeva ja Põltsamaa piirkonnast. Vägari elanikke on töötajate seas viis. Kõik töötajad omandavad vajalikud oskused kohapeal. Kunagi tehti tööjõu leidmise eesmärgil koostööd Viljandi kutsehariduskeskusega, kus käisid ennast täiendamas ka Vägari tehase töötajad. Ka Haapsalus korraldatakse sadulsepa kursusi. Vägari mööblitehase töötajaskonnast moodustavad kolmveerandi naised.

Hea palk ja vastutulelik suhtumine

„Naised on hoolikamad töötajad,“ tõdes Vilgats. Polsterdamine on tema sõnul töö, mis vajab naiselikku vaistu. Jan Vilgats ütles, et paljudes ettevõtetes noori emasid hästi tööle võtta ei taheta, aga tema jaoks ei ole noored emad probleemiks ja tema näeb noori naisterahvaid hoopis tulevaste lojaalsete ning kohusetundlike töötajatena. Ettevõtte töötajate lasterohkusest annab tunnistust tõsiasi, et jõuluks tellitakse umbes 40 kommipakki.

Selleks, et maksta töötajatele konkurentsivõimelist palka, tuleb tootmist efektiivsemaks muuta. Toorme hinnad tõusevad tasapisi, aga toodangu hinda tõsta ei ole võimalik. Samas on ettevõtte juhtidel ja töötajatel põhjust uhke olla selle üle, et kõik seni kätte võidetu on saavutatud visa tööga, sest mingeid toetusi kusagilt saadud ei ole. Suviti on tehase töötajad ja juhid käinud suvepäevi pidamas Udu talus. Hea palk, ühes vahetuses toimuv töö, ühised jõulupeod, soosiv suhtumine noortesse emadesse on põhjused, miks siin töötada tahetakse.

„Lõviosa nendest, kellega kunagi koos alustasime, on siin tänaseni ametis,“ lausus Jan Vilgats rahulolevalt. „Mina ei karda, et inimesed meilt siia lähedusse rajatavatesse uutesse ettevõtetesse üle lähevad.“

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus