Moldova tahab edasi minna. Suund on võetud läände

Tahate ajas tagasi minna? Siis käige ära Moldovas. Nüüd on ka selles endises liiduvabariigis kommunistid võimult tõugatud ja riik tahab liberaalide juhtimisel kiiresti edasi minna. Suund on võetud läände, kuigi osa elanikke igatseb muidugi endiselt idapoolset orientatsiooni.

Mai lõpus Moldovas Ungheni rajoonis tutvumisvisiidil käinud Jõgeva maakonna delegatsioon näeb koostöövõimalusi eelkõige oma kogemuste ning ekspertiisiga kaasa aitamises, et sealne avalik võim muutuks läbipaistvamaks ja kodanikukesksemaks.

Koostöö sai alguse, kui mullu suvel viibisid meie maakonnas Eestis resideerivad suursaadikud. Moldova saadik oli neist üks aktiivsemaid. Tema sooviks oli leida partnereid ühele Moldova piirkonnale, et eestlased saaksid kohalikke Euroopa suunal koolitada, nõustada ning järele aidata. 

Koostööleping Ungheni rajooniga

Maavanem Viktor Svjatõšev rõhutas, et kui enam kui 20 aastat tagasi aidati meid, siis nüüd on meie kord anda oma kogemusi edasi. Tema kinnitusel on Jõgeva maakonna Ungheni rajooniga alla kirjutaud koostööleping võimalus sealsetele inimestele, otsused tuleb neil endil langetada.

Oleme tulnud samast kultuuriruumist, olles viieteistkümne liiduvabariigi hulgas. Ka oskavad meie inimesed paremini vene keelt kui näiteks Euroopast tulnud eksperdid. Meie panus võib seetõttu olla neile oluline,” lisas maavanem.

Tema hinnangul on meie põllumeeste poolt palju kirutud Mart Laari reformid andnud eestlastele tegelikult edumaa.

Jõgevamaa põllumajandustootjate liidu juht Urmas Ingver ütles, et kui meie oleme eeskätt tänu naabritele aastas 2012, siis nemad on umbes aastas 1995. “Me lahkusime Nõukogude Liidust koos, 1989. aastal. See näitab, kui raske on ühel väikesel suletud riigil sisemaalt, kellel naabriks suur Ukraina ja vaene Rumeenia, kuhugi jõuda,” märkis ta.

Nõukogude aja lõpus olid kaks kõige arenenuma piimakarjaga liiduvabariiki Eesti ja Moldaavia. Mõlema liiduvabariigi lehmad lüpsid keskmiselt 3,5 kuni 4 tonni piima aastas. “See kõik on seal nüüd lagunenud, on ainult küla karjamaad. Liha ja piima veetakse sisse. Oma taimekasvatussaadusi müüb Moldova Rumeeniasse, taimekasvatus hakkab kiiresti taastuma, seal on viljakad mullad. Samuti taastub köögiviljakasvatus. Viinamarjapiirkonnad on jagatud nii, et Moldova võib oma veine müüa Venemaale ja Hiinasse. Venemaa käitub kõikide endiste liiduvabariikidega ühtmoodi. Hiinlased on ostnud väga palju veine kokku ning hoiavad neid seal lihtsalt keldrites. Kui näiteks 15 aasta pärast on Moldova Euroliidu liige, siis saavad nad rariteetseid aastakäike müüa kümneid kordi kallimalt,” lisas Ingver. 

Vahendada oma kogemusi

Kuidas sõlmitud koostöölepingus sätestatu ellu viiakse ja millises vormis koostöö kõige paremini toimima hakkab, selgub lähiajal. Oluline pole ainult Eesti osapoole töö. Moldova inimeste huvi on Eestist võimalikult palju õppida.

“Mäletan, kui meil 1990. aastate algul hakati käima, siis meie huvi oli saada vana tehnikat siia. Moldovas pole huvi meie vana kola vastu,” ütles maavanem.

Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (JAEK) juhataja Katrin Rajamäe sõnul on Moldova koostööpartneritel huvi saada abi ja tuge projektide koostamisel. Neil on selles valdkonnas väga vähe kogemusi ning meil oleks võimalus õpetada, kuidas projekte ja lisadokumente kokku panna. Samuti saaksime neile pakkuda tuge kodanikeühenduste valdkonnas. Kui me võrdleme nende rajooni meie maakonnaga, siis kodanikeühendusi on seal elanike kohta võrreldes meiega ligi 20 korda vähem. Seega saaksime aidata neid teadlikkuse suurendamisel kodanikuühiskonnast, samuti näidata, millised on nende organisatsioonide reaalsed võimalused piirkonna arendamisel ja nendes küsimustes kaasarääkimisel.”

Meil on samuti Moldovast õppida

Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Raivo Suni märkas sedagi, mida meie Moldovast õppima peaksime. “Suhtumine ettevõtjatesse on hoopis erinev sellest, mida me Eestis kohtame. Kohalik võim väärtustab ettevõtjaid. Jõgevamaa võiks proovida ka konsultatsiooniteenuse pakkumist. Ka meile võiksid tulla konsultandid, kes näeksid meie asju kõrvalt. Nende nõuannetest oleks meil väga palju õppida. Meil puudub tegelikult kõrvaltvaade oma asjadele,” nentis ta.

“Entusiasmist, millega Moldovas toimetatakse, oleks meil samuti üksjagu õppida,” tunnistas Suni. Tema sõnul ollakse Eestis veendunud, et meil on kõik valmis ja hästi. Teatud määral oleme ju hoopis stagneerunud.

Suni lisas, et ka Moldova noored lahkuvad kodunt ja lähevad Itaaliasse, Rumeeniasse ja mujale Euroopasse tööle. “Kuid patriotism hoiab neid kodumaaga kontaktis ning nädalalõppudel tulevad bussijaamadesse kullerid, kes toovad välismaalt raha ja kingitusi. Paljud lahkujad on teatanud, et tulevad tagasi, ja paljud ongi tulnud. Näiteks oli üks noormees teeninud raha mujal ja tuli koju tagasi ning pani pealinnas restorani püsti,” rääkis Suni.

Veel lahkub Moldovast sarnaselt Eestiga palju arste, minnakse tööle ka hooldekodudesse ning mujale, kus isegi kõrget kvalifikatsiooni ei nõuta.

Ka Moldovas toimib piirikaubandus, riik pole sarnaselt Eestiga teinud kitsendusi, et võib näiteks nädalas ainult ühe korra üle piiri käia.

Moldova delegatsioon tuleb Jõgevamaale vastuvisiidile augustis. 

Millega saaksime Moldova inimesi aidata?
i

Maavanem Viktor Svjatõšev

Euroopa Liidu projektidega on võimalik rahastada koolitusi, stažeerimisi, aga ka ettevõtjate koostööd — kuni ühisettevõtete rajamiseni. Väiksemaid projekte võib esitada pidevalt. Võiks jätkata avalikku sektorit puudutava projektiga, demokraatia ja kodanikuühiskonna arendamist, omavalitsuste töö hõlbustamist võimaldava VOLISe tutvustamisega, samuti e-riigi toimimise tutvustamisega. 

Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liidu juht Urmas Ingver

Saaksime oma kogemusi edasi anda, kuidas võimalikult kiiresti ja tõhusalt Euroopa Liiduga integreeruda, kuidas teha kõikvõimalikke koostööprojekte. Nii väikese riigi jaoks nagu Moldova annab iga projekt suisa käegakatsutavat tulu.

Usun, et nende areng kiireneb, sest suur naaber Rumeenia on Euroopa Liidu liige. Koos Rumeeniaga saab päris palju projekte teha. Rumeenlaste elatustase tõuseb kiiremini kui Moldovas.  

JAEKi juhataja Katrin Rajamäe

Uurisin enne õppereisile minekut meie maakonna eksportivatelt ettevõtjatelt, kas neil oleks huvi koostöösuhete vastu Moldovaga ning mitmed vastasid, et oleksid koostöö arendamisest huvitatud. Kindlasti on Moldova puhul võimalusi ekspordiks, sest kuigi elatustase on seal üsna madal, on mitmete kaupade hinnad võrreldavad meie hindadega. Ka sealt siia tuua oleks perspektiivi eelkõige põllumajandussaadustel, kuigi EL turule on neil euronormide ja EL piirangute tõttu keeruline saada. Koostöösidemete arendamiseks oleme mõelnud korraldada sinna sügisel koos maakonna ettevõtjatega visiidi. See annaks hea võimaluse lähemalt tutvuda võimalike koostööpartneritega ning sõlmida kontakte.

i

Saaksime moldovalasi juhendada ühiskonna avanemisel. Meie asi oleks avada nende silmi ja vahendada oma kogemusi. Tagasivaade teele, mille oleme läbi käinud, oleks neile üsna kasulik. Vead, mida meie oleme teinud, aitaksid neid edasi. 

Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja kt Mart Tooming

Kindlasti tuleks tutvustada Eestis ühistegevust ning ühiselt teravilja, rapsi ja piima eksportimist. Üksikult müües oleks hind hoopis midagi muud. Meie maakonnas peetakse piimakarja. Meie tõuloomi on viidud Türki ja mujale. Meie tõukari on maailmas hinnas, sellega saame Moldova farme vajadusel aidata.

Kindlasti oleks üks võimalik koostöövaldkond teemaplaneeringud. Oma kogemusi võiksid meie inimesed jagada ka teede ehitamisel.

Keskkonnaprobleemid vajavad Moldovas tõsiseid otsuseid, tegemist on ühe enim väetisi ja mürke kasutanud Nõukogude Liidu alaga.

Moldovas elatakse külades, iga paari-kolmesaja meetri taga olid seal salvkaevud. Me peaksime neile rääkima ja samuti näitama, kuidas meil on arenenud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniprojekt. Samuti  peaksime tutvustama oma hajaasustuse veeprogrammi. Sealses majanduses on veeprobleem oluline. Kui 4000 elanikuga linnas tuleb öösel paduvihm ja selle tulemusena pole 24 tundi vett ning kõik süsteemid on rivist väljas, siis tuleks midagi ette võtta. Veel oleks meil võimalik tutvustada pakendite ja jäätmete kogumist. 

Põllumajandusalane koostööleping pea kaks aastat tagasi

2010. aasta 17. augustil sõlmisid Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Moldova põllumajanduse ja toiduainetetööstuse minister Valeriu Cosarciue Tallinnas kahe riigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi teadus- ja majanduskoostööks põllumajanduses.

Seeder nägi tollal Moldovat turuna siinsele põllumajandustoodangule. Koostöömemorandum nägi ette kahe riigi asutuste vahelist uurimis- ja arendustegevuse alast koostööd maaelu arengu, toiduohutuse, seemnekasvatuse ja sordiaretuse, loomakasvatuse, veterinaaria, taimekaitse, turustamise ja mahepõllumajanduse valdkonnas.

Eesti pidi keskenduma arenguabi andmise valdkondadele, kus meil on reformikogemus ning kus suudame luua lisaväärtust.

Põllumajandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Merike Lees kinnitas, et Eesti ning Moldova põllumajandusministeeriumide vahelisi suhteid iseloomustab tihe läbikäimine ja hea koostöö. Tänavu märtsis külastas minister Seeder Moldovat ning juulis on oodata Moldova ministri vastuvisiiti.


Mis puutub koostöömemorandumisse, siis 2010. aasta oktoobris viis ministeerium koostöös PRIA-ga välisministeeriumi rahastamisel läbi projekti Maaelu jätkusuutlik ja edukas planeerimine Moldovas”, mille käigus külastas Eestit üheksa Moldova eksperti, kellele anti põhjalik ülevaade nii maaelu meetmete planeerimisest kui rakendamisest. Novembris 2011 ning aprillis 2012 toimusid Moldova delegatsiooni õppevisiidid Eestisse, mille raames viidi läbi põhjalikud koolitused põllumajanduse turuinfo ning põllumajandusstatistika kogumise süsteemi osas, nende tegevustega on plaanis jätkata muuhulgas ka koostöös ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooniga (FAO).Sügiseks 2012 oleme plaaninud Moldova ekspertide õppereisi Eestisse toiduohutuse teemal.” 

Ungheni rajoon

*Asub  Moldova  lääne-keskosas

*Piirneb   Rumeeniaga

*Pindalalt 2,4 korda  väiksem  Jõgeva  maakonnast (Ungheni   maakonna  pindala  on  1083km2)

*Elanike   arv   on   ca   110 000

*Tegemist on peamiselt põllumajanduspiirkonnaga, kus tegeldakse tera-, puu- ja aedviljade kasvatamisega

*Viimastel  aastatel  on  järsult  kasvanud  huvi   viinamarjakasvatuse   vastu, rajatud  on hulgaliselt uusi viinamarjaistandusi

*Rajoonis on 33  omavalitsust, neist  19  on  kommuunid, 12  külad  ja  kaks  linnad

*Kommuunid on  tekkinud   endiste   kolhooside   territooriumil,   hõlmavad  sageli  mitut  küla

*Rajooni keskuseks on Ungheni linn, kus elab ca 35 000 elanikku

*Linn asub pealinnast Chiþinăust umbes 100 km kaugusel

*Rajooni   eesotsas   on valitav rajooninõukogu, kuhu kuulub   35   rahvaasemikku

*Rajooninõukogu  valib  endi  hulgast esimehe  (meie  mõistes  kõige  lähedasem  maavanemale), kes   korraldab  rajooninõukogu  tööd

*Rajooninõukogu  eesmärk  on  kogu piirkonna arendamine

*Kohalikul tasandil  korraldavad elu  kommuni-,  küla-     või  linnavalitsused,  mis  valitakse   sarnastel põhimõtetel Eesti omavalitsustega 

Moldova

*2009. aastani oli  Moldovas võimul kommunistlik partei

*Pärast korduvaid erakorralisi valimisi 2009- 2011  tulid  võimule  liberaalid

*Riigi   sise- ja  välispoliitika  on  kahestunud    üks  osa  näeb  oma tulevikku tihedamas kontaktis Ukraina ja Venemaaga, teine osa püüab end siduda Euroopa Liiduga

*Rahaühikuks  on  riigis  Moldova  leu  (mitmuses lei), 1   EUR   =   15,2   lei

*Valuuta   kurss   euro   suhtes   on lähedane mõne aasta eest käibel olnud Eesti kroonile

*Ametlik keskmine palk on  umbes 100 eurot

*Esmatarbekaupade  hinnad  on  võrreldavad  meie  hindadega

*Madalale      elatustasemele      osutavad     ka auklikud   teed   ja   tänavad,  mis on valgustamata       või   juhuslikult valgustatud

*Põllumajandustehnika pärineb suures osas  Nõukogude  Liidu ajast

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus