Mõisaait saab ajutise katuse

Põltsamaa valla Lustivere mõisakompleksi võlvkeldriga ait saab ajutise katuse, sest muinsuskaitseametilt saadud rahast jätkub vaid sellise hoonekaitse ehitamiseks.

Põltsamaa valla ehitusnõuniku Margi Eina sõnul kuulub kõnealune arhitektuurimälestis vallale, mis tähendab, et hoone tuleb taastada koostöös muinsuskaitseametiga.

Eelmisel aastal valmis mõisaaida taastamiseks ehituslik projekt, kuid siis  vajalikeks töödeks raha ei saadud. Käesoleval aastal küll raha riigieelarvest eraldati, kuid mitte loodetud määral. Mõisaaida taastamiseks esitati taotlus 600 000 kroonile, ent tegelikult saadi poole väiksem summa ehk 300 000 krooni. Riigi poolt eraldatud summale peab vald lisama omaosalusena vähemalt kümme protsenti.

Päris katus ehk aasta pärast

Juba üsna aasta alguses esitati mõisaaida taastamiseks pakkumised kuuele firmale, kes omavad muinsuskaitselist litsentsi. Neist kolmelt laekus ka tagasiside. Paraku oli nende kõigi pakkumiste rahaline maht 500 000 ja enamgi krooni, seetõttu tuli vallal  kõik esitatud pakkumised tagasi lükata.

Korraldati uus pakkumiste voor, sedakorda kahele ehitusfirmale. Margi Eina sõnul oli pakkumisele lisatud tingimus, et aida taastamistöödeks eraldatud summa ulatuses tuleb parandada hoone müüritis, ehitada otsaviilud, rajada katuse puitkonstruktsioonid ning katta need ajutiselt katusekile või koormakattematerjaliga.

Päris katuse saab mõisaait loodetavalt aasta pärast. Loodetavalt sellepärast, et natuke rohkem kui pool hoone lõplikuks taastamiseks kuluvast summast on hetkel veel puudu. Ehitusnõunik siiski usub, et pooleldi korrastatud muinsuskaitseobjektile riigilt järgmisel aastal raha juurde saadakse.

Aidal oli laastukatus

Ajutise katuse rajab Lustivere mõisaaidale Mikro Ehitus, kes  teise pakkumisvooru võitis. Mikro Ehituse juhataja Gilmar Krživetsi sõnul on nende jaoks tegemist küllaltki tavapärase tööga. Objektil asub tegutsema kaks kuni neli ehitajat, rohkem töökäsi juhataja sõnul sellisel objektil tarvis ei lähe.

Teadaolevalt on Lustivere mõisaaidal omal ajal olnud laastukatus, täpsemalt kolmekihiline tõrvaga immutatud kuuselaastukatus. Et kuuselaast on üks kallimaid, jõuti hoone projekteerijaga kokkuleppele, et kasutada võib ka haavalaastu.

Margi Eina sõnul oli kõne all ka kivikatus, kuid kalkuleerides jõuti järeldusele, et kui arvestada juurde selle jaoks vajalike kandekonstruktsioonide ja muude tarvilike tööde maksumus, siis rahaliselt ei võideta.

Katuse taastamiseks vajalike ettevalmistustöödega on alustatud. Krživets loodab, et juulikuu lõpuks saavad tänavused tööd tehtud.

iii

TOOMAS REINPÕLD

blog comments powered by Disqus