Saab lugeda 1966. aastal Tartu M. Härma nim II Keskkooli kirjanduslikus almanahhis ?Kutsuv Rada? esmailmunud Betti Alveri lühimeenutust ?Minu ema?, Johannes Nahkuri mälestusi Alverite perekonnast ja Betti isast Mart Alverist, esmakordselt avaldatud Punalipus 28. jaanuaril 1967 ja 20. augustil 1977.
Enam kui saja aasta vanuseks elanud Johannes Nahkur oli põline raudteelane, aastatel 1920-1934 töötas ta Jõgeva jaamas. Mart Alver oli Jõgeva jaama teemeister, temaga tekkisid Johannes Nahkuril eriti sõbralikud suhted.
Kaasa löövad kodu-uurijad
Johannes Nahkur oli innukas kodu-uurija, kes pälvis töö eest Jõgeva linna ajaloo uurimisel Jõgeva aukodaniku tiitli. Temale on paigaldatud ka mälestuskivi Betti Alveri lapsepõlvekodu kõrvale.
Kaks lugu on Betti Alveri raamatus Helle Kullilt, kes töötas pedagoogina Palamusel ja hiljem Põltsamaal. Ta oli Eesti Rahva Muuseumi aktiivne korrespondent, sai muuseumi korraldatud võistlustele esitatud tööde eest korduvalt auhindu. Nüüdseks on ta meie hulgast lahkunud.
Betti Alveri 70. sünnipäeva eel ilmus 1976. aasta 13. ja 16. novembri Punalipus Helle Kulli lugu ?Külas Betti Alveril?. Külaskäik leidis aset sama aasta oktoobrikuu viimasel pühapäeval, kui artikli autor viis poetessile sünnipäevalilled koos tervitustega kodurajoonilt. Kirjutises on Helle Kull andnud edasi peamise mitmetunnise vestluse sisust.
Ta otsis ka üles Betti Alveri kodumaja Jõgeval ja kohtas seal poetessi eakaaslast Marie Sillastet, kes näitas talle vana mitmeharulist õunapuud, mille olevat istutanud Betti isa Mart. Helle Kullil tärkas mõte paluda järgmisel sügisel maja tollastelt elanikelt luba korjata selle puu vilju ja viia neid Betti Alverile külakostiks. 1979. aasta sügisel tegi ta oma mõtte teoks ja kirjutas sellest käigust loo ??Tuulearmukese? autori juures?, mis ilmus sama aasta 15. septembri Punalipus.
Vestlusõhtutest ka raamat?
Ja veel üks lugu, Punalipu noore ajakirjaniku Asse Sarapuu oma, samuti pealkirjaga ?Külas Betti Alveril?. See ilmus 1. jaanuaril 1967. Tol ajal olid lehtede nn pühadenumbrid hästi pidulikud. Emotsionaalne, luulekatkenditega pikitud oli ka Sarapuu artikkel.
Betti Alveri Muuseumis raamatut esitledes rääkis üks selle koostajatest Kristi Metste, et ettevalmistused raamatu väljaandmiseks algasid juba 1990. aastate alguses. Vahepeal ettevõtmine soikus. Enne poetessi 100. sünniaastapäeva kerkis mälestusteraamatu väljaandmine uuesti päevakorda ning sai hoogu Ants Paju Jõgeval korraldatud vestlusõhtute sarjast ?Mõeldes Betti Alverile?.
Need kord kahe kuu tagant toimunud kohtumisõhtud olid lummavad. Rääkimas käisid Hando Runnel, Rein Veidemann, Lehte Hainsalu, Ain Kaalep ja paljud teised tuntud inimesed. Kujunes välja kindel publik, keda hakati nimetama lausa Betti Alveri koguduseks.
Esimesel kokkusaamisel ütles Ants Paju, et on plaanis avaldada Alveri juubeliks esinejate meenutustel ja ettekannetel põhinev raamat. Mulle meeldis see mõte eriti, sest olen vaegkuulja ja ega kõik räägitud sõnad minuni jõua. Riina Mägi avaldas Vooremaas igast kohtumisest põhjaliku loo. Kord ütlesingi talle naljatamisi: ?Pildi saan siin kätte, teksti loen Vooremaast.?
Nüüd on Betti Alveri 101. sünnipäev möödas, aga seda raamatut ju pole! Suures mälestusteraamatus on avaldatud vaid Lehte Hainsalu ettekanne 27. septembrist 2005. Pole kahtlust, et ka teised kohtumisõhtute lood väärivad avaldamist.
Pöördun Ants Paju kui omaaegse kolleegi ja hea tuttava poole: tehkem see raamat siiski ära! Toimetamisel ei ütle ma ka ise abist ära. Ilmugu see kasvõi Betti Alveri 102. sünniaastapäeval. Arvan, et Betti Alveri kogudus ja paljud teisedki tema loomingu austajad oleksid selle eest väga tänulikud.
HERBERT SÖÖDE
