Laiuse Jaan Poska põhikooli lõpetav Marten Kravtšuk on kõnemeister, kirjutaja – noormees, kes armastab Eestit. Kuid lisaks sellele on ta põllumees, kes teeb oma tööd südamega.
Torma põhikoolis peetud X Jakobsoni kõnevõistlusel osalenud Martenile on inspiratsiooni pakkunud Carl Robert Jakobson, kelle sütitavad isamaakõned tänini kuulajat köidavad. Marten läks enesekindlat kõnepulti ning lummas publikut.
Harjutamist oli palju
“Carl Robert Jakobson oli nii kirjanik kui põllumees – seal on ju oma seosed,ˮ muigab Marten kavalalt, kui mõtleb enda kirjutamise, kõnekunsti ning põllundushuvile. Poisi sõnul on põld ja vanaisa talu tema elus põhilised, aga kõne ja kirjandus hobid, millest mööda ei pääse.
Jakobsoni kõnevõistlusel tuli osalejatel ette kanda katkend Jakobsoni kõnest ning esitada seejärel enda mõtted. Marten harjutas koos õpetaja Helge Maripuuga kõnepidamist nii enne kui pärast tunde, mõni õpetaja lubas isegi tunnist ära. “Harjutamist oli palju. Alguses lugesin läbi, seadsime rõhud ja pausid paika ning siis hakkasimegi harjutama,ˮ räägib poiss, kuidas ta suureks kõnevõistluseks valmistus.
“Harjutamine teeb meistriks. Lootsin küll eripreemiat, aga kolmas koht on esimese korra kohta päris hea,ˮ juurdleb noormees. Kuid saavutatud kohast veelgi olulisemaks võib pidada kogemusi. “Õppisin rahvast kaasa haarama ja sain esinemisjulgust,ˮ loetleb poiss. Marten kinnitab, et kõnevõistlustel tasub osaleda, nii saab teisi innustada ja anda mõtlemisainet. “Kõnes on vaja rõhutada Eestimaad, meie kodu – liigset muinasjuttu ei ole vaja,ˮ räägib noormees kõne praktilisest väärtusest. “Kuulajat kõnetab see, mis ei ole üksluine – häälega tuleb mängida. Teksti ei tohi maha lugeda, vaid luua kontakt publikuga,ˮ jagab noormees nippe veenva kõne esitamiseks.
Eeskujuks põllumehest vanaisa
Lisaks Jakobsonile on Marteni innustavaks eeskujuks tema vanaisa. “Minu vanaisa on elupõline põllumees, kelle elutõde on, et vaid südamega tööd tehes on võimalik maitsta oma tegude vilja. Tema kõrval põllul rassides olen omandanud enamuse põllumehele vajalikest oskustest ja aru saanud, kui viljakas ning mitmekesine on Eestimaa mullastik,ˮ räägib Marten.
Koos vanaisaga põllul tegutsedes on poiss mõistnud, kuidas põllundus muutub elustiiliks. “Tean, mis väärtus on talupojatarkusel, oskusel kuulata iseennast ja loodust ning õigel ajal otsustada ja tegutsedaˮ.
MARGE TASUR
