Igal suvel leiame end tuttavast situatsioonist, kus B-kategooria sõidueksamile pääsemiseks tekib ühe-kahe kuu pikkune ooteaeg. See ei ole meie praktikas midagi uut ning põhjused, miks sellised ooteajad tekivad, on suures osas muutumatutena püsinud.
Tihti eeldavad noored, et asuvad autokooli õppima ning kaks kuud hiljem on juhiluba käes. Selle saavutamiseks tuleb aga pikemalt ette mõelda ning ka omaalgatuslikult juurde õppida ja harjutada – autokool annab suuna kätte ning tulevane juht tegutseb omal initsiatiivil edasi, vastasel juhul jääb protsess venima.
Sel aastal on sõidueksami esimesel korral läbijate hulk vaid 47 protsenti. Pole ju kõige hullem ning võiks eeldada, et korduseksamile minnes õpitakse, harjutatakse juurde ja teise eksami läbivusprotsent on juba kõrgem.
Põrujad tekitavad järjekordi
Paraku pole see nii. Teist korda sõidueksamile minnes läbivad selle vaid 37 protsenti, kolmandat korda minejatest juba vaid 33 protsenti. Sel aastal on 761 juhti läinud neljandale katsele ja 446 juhti käinud viiendal katsel. Rekordihoidja on õpilane, kes ei sooritanud oma 46. sõidueksamit. Sellised sariläbikukkujad ning nende suhtumine ongi esimene suurem faktor eksamite pikkade ooteaegade tekkimisel.
See, kui juhtimisõiguse saamiseks läheb rohkem kui kolm sõidueksamit, ei ole enam normaalne. Ei ole mõtet käia raha ja aega raiskamas. Kui viimasest sõidukorrast on pikem vahe sisse jäänud, on targem võtta selle raha eest paar täiendavat sõidutundi ja veenduda, et oled omalt poolt positiivseks soorituseks kõik teinud. Kui ei soorita, siis ära jää ootama.
Juhtimisõiguse omandajad ei tohiks lasta end internetis levivatel hirmujuttudel mõjutada – eksamineerijad ei taha kedagi läbi kukutada. Vastupidi, võttes vastu kuus sõidueksamit päevas, ei ole midagi motivatsioonile halvavamalt mõjuvat kui mitte sooritajad.
Üldise sõiduoskuse kujundamise üheks tähtsaimaks faktoriks on autokooli valik. Eestis on üle 200 autokooli, kuid vaid väiksem osa neist käivad aktiivselt kohtumistel, osalevad autokoolide ja koolitajate liidu töös, küsivad Maanteeametilt enda kohta käivat statistikat ning tegelevad aktiivselt enda parendamisega.
Teine äärmus toimib aga risti vastupidi – funktsioneeritakse kui kasumipõhine äriettevõte ning „toodetakse“ aasta jooksul mõnikümmend õpilast, kellest läbivad sõidueksami esimese korraga vaid üks-kaks.
Tihtilugu alustatakse autokooli valikul sõprade soovitustest, kuid siinkohal tasuks vaadata ka Maanteeameti statistikat, muuhulgas läbivusprotsente. See info on mugavalt kättesaadav. Oleme märganud, et on küll erandeid, kuid tihtipeale ei panusta vaid kasumile rajatud ettevõte professionaalselt tehtud kodulehte. See võib olla ilmselge, kuid ärge valige hinna järgi – tihtipeale paisuvad vaid hinda müüvate autokoolide lepinguid tehes arvud väga kiirelt väga suurteks.
Pigem talvel kui suvel
Arvestada tuleks ka lisakuludega – nii meie kui ka rahvusvaheline kogemus näitab, et riikliku sõidueksami sooritamiseks läheb keskmisel juhikandidaadil tarvis rohkem kui 30 sõidutundi. Hetkel nõutav miinimum autokoolis on 23. Kulu tähendab eelkõige aega, aga juhendaja puudumisel raha.
Eeldatakse, et suvel on sõidutingimused leebemad ja eksamit lihtsam läbida. Reaalsuses on suvel rohkem liiklust ja teetöödest tingitud ajutist liikluskorraldust ehk juhikandidaadile rohkem harjumatut olukorda, suuremad kiirused ning soojade ilmade tõttu on juhid närvilisemad – keegi ei soovi pikalt autos haududa. Talvel seevastu on kiirused väiksemad, liiklejad tähelepanelikumad ning teistega arvestavamad ja keerulisemate teeolude tõttu annavad ka eksamineerijad võib-olla rohkem „andeks“.
Protsessi eesmärk ei ole ainult juhtimisõiguse omandamine. Seetõttu pole mõtet minna kodulinnast eemale võimalikult lihtsates tingimustes eksamit sooritama. Võimaluse korral läbi eksam seal piirkonnas, kus kõige rohkem ka tulevikus sõitma pead. Ja kui talvistes oludes eksami sooritad, ei tohiks ka suvise liiklemisega raskusi tekkida.
Üldiselt on 33 eksamineerijat Eesti Vabariigis statistiliselt täiesti piisav arv. Kui eksamite esmakordne läbimine oleks vähemalt 15‒20 protsenti parem ning õpilased reageeriksid eksami mittesooritamisele vastavalt (täiendaksid end enne uut katset), ei saaks me enam mitmekuulistest ooteaegadest rääkida.
Kui kõrvale jätta force majeure, on sõidueksamite pikad ooteajad peamiselt tingitud sellest, et õpilased ei planeeri juhtimisõiguse omandamist piisavalt pikalt ette ning ei täienda ennast õigeaegselt. Kui autokooli minnakse vaid juhiluba saama, on üritus juba eos läbikukkunud. Kui sinna minnakse turvaliseks liiklejaks saama ning seeläbi ka juhtimisõigust omandama, on pilt juba palju parem.
Tarmo Vanamõisa, Maanteeameti eksamiosakonna juhataja
