Saabunud suvega sai lõpule kevadine istungjärk riigikogus. Värskelt valitud saadikuna tunnen, et oleks hea anda enda valijatele ülevaade, mis on selle mõne kuuga riigikogus toimunud ning milline näeb välja riigikogu saadiku töö ja ülesanded.
Esiteks tuleb öelda, et töö riigikogus pole mulle päris uus, kuna varasemalt olen seal mitu aastat nõunikuna töötanud. Kuid olles valitud saadik ja rahvaesindaja on rollid siiski teistsugused.
Mulle tundub, et nii riigis kui ka riigikogus on tunda seisakut ja segadust. Tänane valitsus ei ole suutnud mõistlikult tööle hakata ning valimistel lubatud seisukohti ja ideid ellu viimas me neid ei näe. Kui enne valimisi tehtud uuringute järgi oli eestlaste suurimaks probleemiks kasvav elukallidus ja keeruline maksusüsteem, siis reaalseid samme nende murede lahendamiseks tänane valitsus astunud ei ole.
Selle asemel on oma tegevusega kahjustatud ja õõnestatud vabariigi valitsuse mainet, seda koguni niipalju, et olime sunnitud andma sisse umbusalduse siseministrile, kes esimeste valitsemiskuude jooksul suutis saata korda rohkem kohatut, kui enamik ministreid terve ametiajaga.
Antud lubaduste eest
Kui rääkida üldse ministrite suhtumisest ja käitumisest, siis kõige ilmekamalt iseloomustavad seda kolmapäeviti toimuvad infotunnid, kus ministrid peavad vastama riigikogu saadikute küsimustele. Olen ka ise küsinud kaks korda peaministrilt, kuid pean tõdema, et konkreetset vastust oma murele ei ole saanud. Et ma liiga ülekohtuseks ei muutuks, siis soovitan kindlasti ka sügisel kolmapäeviti võimalusel ise vaadata ja hinnata, kas ministrite vastused on piisavad ja pädevad.
Ainukese erandina võib märkida positiivse algatuse langetada alkoholiaktsiisi, et lõpetada piirikaubandus Lätiga. Kuid kahjuks ka selle positiivse algatuse suutis valitsus nurjata, kuna ei kuulanud eksperte ja ei arvestanud analüüsidega ning sellest on tekkinud aktsiisisõda Lätiga, mis kindlasti ei ole ei meie inimeste ega ka riigi huvides.
Alternatiivina olime Reformierakonnaga esitanud riigikogule eelnevalt aktsiiside langetamise ja piirikaubanduse lõpetamise eelnõu, kus võtsime aluseks ekspertide tehtud uuringu, kus olid välja toodud konkreetsed ettepanekud, et eestlased ei peaks enam Lätis käima ning vähendaksime tunduvalt piirikaubandust, kuid kahjuks seda eelnõu tänane valitsus ei toetanud.
Teisalt võib teadlik valija küsida, mida meie Reformierakonnaga opositsioonis teinud oleme, et niimoodi kiruda julgeme. Erinevalt tänasest valitsuskoalitsioonist on meie eesmärk kaitsta ja seista nende lubaduste eest, mida enne valimisi oma valijatele ka lubasime. Lisaks aktsiiside langetamise eelnõule oleme Reformierakonna fraktsiooniga sisse andnud eelnõu, et kõik sünnijärgsed eestlased saaksid alles jätta enda kodakondsuse ja ei peaks loobuma Eesti kodakondsusest teise kodakondsuse kasuks.
Teise eelnõuna tegime valitsusele ettepaneku korraldada Eesti alus- ning koolihariduse muutmine ühtseks ja eestikeelseks, et kõik siin riigis elavad noored oskaksid rääkida eesti keelt, mis tugevdab meie riigi tööturgu ja sotsiaalmajanduslikku seisukorda. Kolmandaks andsime sisse eelnõu, et riik lõpetaks töötavate pensionäride kõrgema maksustamise, et eakad inimesed saaksid soovi korral tööle minna. Kartmata, et riik neid sellepärast kõrgemalt maksustaks.
Kohalike teede küsimus
Neljanda suure teemana oleme oma fraktsioonis arutanud ka maksusüsteemi kordategemist ning oleme kokku kutsunud eksperdid, et hakata arutama, kuidas tänases kehvas riigi rahandusolukorras oleks võimalik muuta maksusüsteem tagasi lihtsaks ja ühetaoliseks. Selle algatusega tuleme kindlasti välja sügisesel istungjärgul.
Isiklikus plaanis olen riigikogus maaelukomisjoni liige, kus tulevad arutlusele kõik maaeluga seotud küsimused alates põllumajandusest ja metsandusest ning lõpetades kohalike omavalitsuste projektidega, kohalike teedega ning üldise maaeluarenguga seonduvad küsimused. Komisjonis on meil töine õhkkond ning loodan väga, et meil õnnestub pakkuda lahendus kohalike teede küsimusele, mis paljudele omavalitsustele on probleemiks. Teatavasti on kohalike teede rahastamine riigieelarvest mitu aastat järjest vähenenud.
Riigikogu suures saalis sain endale pinginaabriks teistkordselt riigikogus töötava Heidy Purga, kes on kultuurikomisjoni aseesimees ning väga positiivne ja enda valdkonda läbi ja lõhki tundev ekspert, kelle käest on nii mõndagi selles valdkonnas õppida.
Kokkuvõttes võin öelda, et riigikogulase töö on saanud alles alguse ning kindlasti on seal palju väljakutseid ja tegevusi. Kõige olulisemaks selle töö juures pean siiski seda, et minu ja teiste saadikute ülesanne on elu Eestis arendada ning seista nende lubaduste eest, mida sai oma valijatele enne valimisi antud. Selle nimel tuleb töötada nii riigikogus kui ka väljaspool seda iga päev.
Lisaks aruandmisele kirjatüki teel on väga oodatud ka kõikide valijate küsimused ja mured ning olen hea meelega alati valmis aitama. Kui soovite, et ma tuleks teile aru andma või lihtsalt rääkima teile olulistel teemadel, siis teen seda hea meelega ja ootan küllakutseid. Eestimaa suvel käin mitmetel üritustel ja kokkusaamistel ning kui kuskil üritustel peaksite mind märkama, siis kindlasti tulge julgelt juurde ja saame arutada nii poliitikas kui ka üleüldiselt riigis toimuvat.
Erkki Keldo, riigikogu liige, Reformierakond
