SEB andmetel plaanib 75% pensionikogujatest jätkata sissemakseid oma II pensionisambasse vaatamata riigipoolsete sissemaksete peatamise plaanile. Kuna seekord ei tule jätkajatel midagi teha ja just peatajal tuleb esitada vastav taotlus, prognoosime, et jätkajate osakaal saab olema veelgi kõrgem.
Samuti on seekordne kompenseerimismehhanism maksete jätkajatele heldem, sest tagantjärgi hüvitatakse ka saamata jäänud keskmine pensionifondide tootlus. Mis alternatiivid aga on olemas neile, kes peatavad sissemakseid?
Maksete peataja jaoks on ise investeerimise alternatiiv mitmes mõttes ebasoodsam. Esimeseks puuduseks on kaotatud tulumaks. Kui pensionifondi läheb 2% brutopalgast tulumaksueelselt, siis maksetest loobujale ei laeku kontole seesama 2%, vaid tulumaksu ja teiste maksude võrra väiksem summa.
Kätte saab 18 eurot rohkem
Eesti keskmisest brutopalgast (2020 I kvartali seisuga 1404 eurot) läheb iga kuu enda maksena pensionifondi 28,08 eurot. Kui see makse makstakse netopalgaga välja, saab inimene kätte vaid umbes 18 eurot rohkem. On selge, et 18 euro igakuine investeerija on märksa ebasoodsamas olukorras, kui 28,08 euro investeerija.
Kui aga keskmise palgaga pensionikoguja siiski soovib seda 18 eurot iga kuu ise investeerida, siis ka see on võimalik. Tähele tuleks panna kaasnevate teenustasude suurust, sest tihti kaasneb väärtpaberitehinguga fikseeritud summas tasu. Näiteks 3 eurone teenustasu võib tunduda väike, kuid 18 eurosest investeeringust moodustab see ligi 17%.
Sellise näite puhul on investor juba ainuüksi ostutehingu tagajärjel oma investeeringuga kohe 17% miinuses.
Olemas neli alternatiivi
Kui ka müügitehingu puhul rakendub seesama 3-eurone tasu, tekitavad tehingud kokku juba 34% miinust. Sellise näite puhul peab ainuüksi investeeringuga nulli jõudmiseks investeeringu tootlus olema umbes +52%. Siiski on olemas võimalusi investeerida 18 eurot ka nii, et kaasnevad teenustasud asja mõttetuks ei muudaks.
Neli investeerimisalternatiivi sissemaksete peatajale:
1. Pensioni III sammas, kus riik tagastab sissemaksetelt 20% ehk 18 euro puhul 3,6 eurot. Nii saab investor osaliselt tagasi teisest sambas maksete katkestamisest tuleneva maksukaotuse, kuid kokkuvõttes jääb ta ikkagi kehvemasse seisu kui teises sambas maksete jätkaja (keskmise palgaga maksete jätkaja saab igas kuus investeerida 28,08 eurot, maksete katkestaja kolmandas sambas aga koos hilisema tulumaksutagastusega 22,6 eurot).
2. Tavalised investeerimisfondid. Kui investeerida regulaarselt näiteks SEB fondisäästmise lepingu kaudu, kehtivad teenustasudele soodustused.
3. Börsil kaubeldavad indeksfondid ehk ETF-id. Selliste passiivselt juhitud fondide eeliseks on madal haldustasu, kuid tähele tuleks panna ostu- ja müügi teenustasusid ning samuti väärtpaberikonto teenustasusid, mis on võrreldes aktiivselt juhitud fondidega tihti kõrgemad ja ei võimalda väikeste summadega efektiivselt investeerida.
4. Laenupõhine ühisrahastus. Ühisrahastusse võib väikeste summade investeerimine puuduvate teenustasude mõttes olla sobiv, kuid tähele tuleks panna laenuvõtjate riskitaset ning ühisrahastusportaali ajalugu ja usaldusväärsust. Kokkuvõttes võib öelda, et maksete peataja jaoks on erinevaid võimalusi ise investeerimiseks, kuid enamik neist ei õigusta maksude või teenustasude tõttu sissemaksete katkestamist pensioni teise samba fondidesse. Selle asemel soovitame üle vaadata oma teise samba fondivalik ja vajadusel vahetada oma fond sobivama vastu.
ENDRIKO VÕRKLAEV,
SEB fondijuht
