Võrdlemine ja edetabelite koostamine on meil moes, paljudel elualadel ja juba pikemat aega.
Homme on isadepäev ja sedagi on võimalik tähistada vastavalt oma temperamenditüübile ja väljakujunenud tavadele kas rahulikult pereringis või rahvarikkal ettevõtmisel. Neil suurtel ja leidlikult sisustatud sündmustel korraldatakse tavaliselt ka vaimukaid võistlusi, et selgitada välja osavaim, tugevaim, nutikaim jms isa. Sellised vigurvõistlused on kahtlemata teretulnud ja naljapärast võib seal esikoha võitnu ju ka superissiks tituleerida, aga samas jääb neid kõige paremaid isasid homme arvukalt ka terveks päevaks koju. Nad ei istu tundide kaupa teleka ega arvuti ees, vaid putitavad koos järeltulijaga “motikat”, meisterdavad midagi majapidamises vajalikku või asjatavad koos pisipiigaga tema nukutoas. Kahtlemata meenutatakse veel täiskasvanunagi heldinult isa, kes lapse mured tasakaalukalt ja rääkijat kritiseerimata ära kuulas ja rahulikult nõu andis, tehes seda teinekord huumoriga pooleks.
Kõiksugu küsitlustest ongi ilmnenud, et pereisalt-elukaaslaselt oodatakse rohkem elurõõmu ja huumorimeelt. Aga selleks, et mehed, sealhulgas eriti isad vähem muretseksid ja närvitseksid ning rohkem nalja visata jaksaksid, peaksid elukaaslased ja lapsed neile tihedamini mõista andma, et ei oota neilt supervõimeid ega järjest kopsakamat rahakotti, vaid eelkõige perekesksust ja hoolimist, et kodus turvatunne püsiks.
