Turg on kaubavahetus. Igal kaubal kujuneb seega turuhind ning ajaloo jooksul on seda väljendatud küll lammastes, küll pipras-soolas, küll kullas. Tänane levinuim maksevahend on raha. Raha väärtus on kõigile turul kauplejatele teada ja fikseeritud. Valimistel võib rääkida kaubavahetusest kaup kauba vastu, sest hääl ei ole maksevahendina võrreldav rahaga, vaid just nimelt teise kaubaga, kus selle väärtuse kehtestab omanik ise.
Valimiste laadaplats
Valimiste laadaplatsil on erinevad sektsioonid, kus koha sisse võtnud erinevad erakonnad. Igaüks kiidab oma kaupa ja valiku tegemine on keeruline. On osavaid müügimehi, kes kasutavad peibutuseks “degusteerimist”, andes kohe või lubades lähipäevil kauba kätte. Selles osakonnas vahetab valija oma hääle kohvipaki või 500-kroonise toetuse vastu. Vahel on kuulda koolimajade katustest. See on odavkauba osakond.
Kõige suurem osakond on selline tavapärane müügisaal, kus leiab nii esmatarbekaupa kui ka pisut kvaliteetsemat, nii 3-4-aastase garantiiga kaupa. Üks suur market, kus kulub õige kauba leidmiseks palju aega ja samas võib ikkagi langeda peibutiste ohvriks. Eriti ohtlikud on letid, kus pakutakse uudistoodet. Sattudes peibutiste võrku, võib väljudes avastada, et hääl läinud ja vastukaup ei rahulda.
Lõpuks on veel üks osakond. See on rohkem nagu tellimissaal, kus pakutav väljas näidistena. Selles saalis tegutsevad need, kes “toodavad” pikaajalise kasutusega kaupa. Garantii 15 aastat ja enam, kusjuures just sellist kaupa, mis iga aastaga lisaväärtust kogub. Võiks öelda, et selles osakonnas pakutakse valijale võimalus oma hääl mitte maha müüa, vaid investeerida. Reformierakond on oma tegevusega tõestanud, et just nemad asuvad selles saalis, kus valija häält peenkauba vastu ei vahetata ja kus igast valijast saab investor, kes investeerib enda, laste ja kõigi lähedaste tulevikku. Kokkuvõttes Eesti tulevikku.
Reformierakond koondab endas liberaale, kes juhinduvad põhimõttest, et kõige tähtsam on üksikisik ja majanduses peab kehtima vabaturu põhimõte. Riik peab toimima kodanikke toetavana neis valdkondades, kus tururegulatsioon ei toimi või kus turureeglid põhjustaksid olukorra, kus esmavajaduste rahuldamine muutuks paljudele kättesaamatuks või oleks ohtlik rahvusriigi säilimisele.
15 aastat tagasi keerasime kõik koos ette tühja lehe ja hakkasime taastama vaba Eesti riiki. Üheks esimeseks eduka edasimineku aluseks sai rahareform. Ja just selle reformi üks “peasüüdlasi” Siim Kallas on ka üks Reformierakonna asutajatest ning esimene esimees, täna auesimees. Üheks projektiks, mis algselt just kohe aplausi ei teeninud, aga mis tänaseks töötab, ja hästi, on pensionireform. Siingi üks peategija Siim Kallas. Erastamisteemadel on palju vaieldud, aga üks on selge: see etapp tuli meil läbi teha ja kokkuvõttes võime öelda, et taas üks reform, mis vaatamata üksikutele tagasilöökidele oli siiski edukas.
Erinevates väljaütlemistes on kõlanud järgmine: “Eesti tänases olukorras on peasüü Reformierakonnal.” Kasutan vastusena Reformierakonna esimehe Andrus Ansipi poolt öeldut: “Oleme nõus ja me ei karda vastutust. Oleme valmis olema süüdlased Eesti tänase edu tagamisel!”
Olgugi, et süüdistajad soovisid meid vaid negatiivsete ilmingute autoritena eksponeerida, on meie osalus siiski rohkem sellel poolel, mis täna Eestit positiivsena ilmestavad.
Uued sihid
Tänane majanduskasv on pikaajalise töö vili. Just õige suunavalik ? vaba turg, madalad maksud, lihtne asjaajamine ? on taganud tänaseks selle, et meil on kogunenud vahendeid sotsiaalteemadega tegelemiseks. Me ei ole enam riik, kes vajab teiste riikide toetust või peab laenurahadega siseriiklikke kitsaskohti lahendama. Juba teismeliseeas, 15-aastaselt, oleme riik, kelle tulud ületavad kulusid ja oleme võimelised abistama neid riike, kes on demokraatia ülesehitusel alles alguses.
Käes on uus etapp, järgmised 15 aastat. Millised on sihid, mille suunas liikuda? Just eesmärgi püstitusest saavad alguse kõik vahepealsed otsused. Iga astutud samm peab viima eesmärgile lähemale. Vahel võib olla raske, aga ei tohi hetkeemotsioonidel lasta eesmärki ähmastada.
Valimisturul määrab iga hääletaja oma häälele ise hinna. Kas selleks hinnaks on kohvipakk, 500 krooni toetust, koolikatus või garantiiga kaup. Aga kui investeeriks hoopis tulevikku?
15 aasta pärast Euroopa viie rikkama ja turvalisema riigi hulka saamisega kaasneb ju igal aastal “intress”. Et seda saavutada, peab samm-sammult astuma ja koht-kohalt tõusma ehk teisisõnu: iga aastaga paremaks. Ja seda mitte ühes valdkonnas, vaid kogu süsteemis tervikuna, sest kui valida kaugem siht, siis on võrrand pisut keerulisem kui lihtne ühe muutujaga tehe.
Haritud Eesti kodanik, laiapõhjaline alusharidus kõigile läbi võimaluse saada tasuta huviharidust, eesti keele kaitse ja laialdane kasutamine, turvaline keskkond, IT-tehnoloogia arendamine ja laialdane kasutamine, ettevõtlust soodustavate ja seeläbi regionaalset tasakaalustatust võimaldavate ning edukat majandusedu tagavate tegurite säilitamine ja täiendavate meetmete väljatöötamine, teaduspõhine majandus. Need on märksõnad, mis iseloomustavad 15 aasta pärast Eestit.
Hea kodanik, sina määrad oma hääle hinna valimisturul. Ja kõik need, kes leiavad, et tema hääl on hindamatu ehk teisisõnu otsustavad valima mitte minna, teadku, et see endale hoitud hääl läheb ikkagi kasutusse, aga kontrollimatult. Ehk oleks siiski õigem ise oma hind määrata, valides ise. Ja siis on õigus ka vastukaubalt kvaliteeti nõuda. Kvaliteeti seadusloome väljatöötamisel, korrastamisel ja rakendamisel. Just see on riigikogulase põhitöö ja riigi toimimise alus. Just hästi toimiva riigi ehitamine on saadiku ülesanne, aga mitte kotiga katusteraha toomine ja seeläbi enda olemasolu õigustamine ja “asendamatuks” kuulutamine. Edukas, rikkas ja turvalises riigis on iga üksikisik väärtus omaette ja riik toimib nii hästi, et me tema olemasolu ei märka ning seeläbi kaotavad ka “asendamatud” oma töö ja mõjuvõimu.
Usun, et järgmised 15 aastat jätkame valitud suunal. Loodan, et lisaks igapäevatoimetustele jääb kodanikel aega süveneda ka poliitikasse ja igaüks kasutab oma õigust ning osaleb valimistel ning määrab ise oma häälele hinna.
Terje Trei,
Reformierakonna Jõgeva- ja Tartumaa arendusjuht
