Peeter Kaas, päästja Kamari alevist:
“Seda võib ju väita, kuid me ei tea täpselt, kui palju meil juuakse. Kõvasti purjus inimesi võib näha nii linnas kui maal, on nii noori kui vanu. Mis puutub noortesse, siis on neil vähe tegevust ja vanemad ei leia nende jaoks aega. Isad on kauem ja kaugemal tööl, mõni on aga koju jõudes nii täis, et mis isa või kasvataja ta enam on. Meil on palju stressi: kui ongi tööd, siis palgad on väikesed ja ega selle eest midagi suuremat ostagi. Pudeli jaoks aga nii palju rahakest ikka leitakse, pealegi on odekolonn või süütevedelik odavam kui viin, eks seetõttu juuakse ka seda. Nüüd on meil igasugune vabadus, eks alkoholi joominegi ole igaühe vaba tahe ja valik. Viinata jääks nii mõnigi traagiline tuleõnnetus või autoavarii olemata.”
Kalev Tõldsep, autojuht Sulustverest:
“Ju see on nende endi soov ja vaba valik vabal maal. Ei tea, kas praegu just rohkem juuakse, stagnaajal joodi samuti. Siis polnud aga kuigi kanget õllekraami, nüüd joovad kaheliitrilise kange “Presidendi” õlle ära ja on juba sellest päris pehmed. Süütevedelik on veelgi odavam, panevad ka seda. Naaberkülas andiski keegi selle vedeliku joomise tagajärjel otsad. Viimasel ajal on juhtunud purjus juhtide pärast väga palju raskeid avariisid, ja just noortega. Võtavad vanemate käest auto ja suure seltskonna peale ning panevad kraavi. Nad kihutavad ka kaine peaga nii hullusti, et hoia alt. Mina ei pea ennast täiskarsklaseks, kuid ei mäletagi, millal sai end täis joodud. Minu ja mu lastelaste sünnipäevad on küll viinakuul, kuid sai ka nii pidu pidada, et napsi laual ei olnud.”
Valentina Zaharkina, koduperenaine Mustveest:
“Tõenäoliselt oleme jäänud moraalselt nõrgemaks. Mulle näib, et headust jääb aina vähemaks, kõik on raha, kuid hingelisust ei ole. Varem suheldi üksteisega nagu rohkem ja paremini, nüüd pole inimesel, kellega oma muret jagada ja ta otsib endale joomakaaslase või räägib üksi pudeliga. Nii see joomahaigus kasvab ja nagu öeldakse, küürakat parandab vaid haud. Noortele annavad julmuseks ja joomiseks eeskuju aga filmid ja eks nad arva, et nii ongi tavaks. Eks kõik alga kodust ja vanematest. Minu vanemad ei joonud ja õpetasid meid teistmoodi suhtlema. Nüüd pole aga paljudel isasid kodus ja emad ei jõua lapsi üksinda kasvatada. Alkohoolsete jookide müüki on vaja piirata, sest mida vähem on alkoholi, seda vähem ka kurjust.”
Ants Limberg, operaator Lustiverest:
“Inimesed on stressis ja joovad, olgu see viina-, tuisu- või kelgukuu, see ei mõjuta. Arvan, et suvel juuakse ikka rohkem kui talvel. Kui on peod ja grillimised, puhkuste ja kokkusaamiste aeg, eks siis juuakse ja maandatakse pingeid. Suveüritustel näeb, kui kõvasti joob ja suitsetab noorus. Ei tea, kust nad küll raha saavad, järelikult isad-emad annavad, et laps saaks lõbutseda. Olen vanematelt inimestelt kuulnud, et praegu on meil viin võrreldes leiva või lihaga liiga odav. Kuidas kellelegi, mõnedele on ta nii kallis, et joob viina asemel igasugu vedelikke ja on pidevalt purjus ning ei jaga oma jämeda peaga enam midagi. Surevadki selle kätte, ka meil Lustiveres. Viina ja õlle hinna tõstmisel on ka piir, muidu tuleb illegaalne alkohol. Alkohol ei pea olema igal ajal kättesaadav.”
Lukija Suvorova, raamatukoguhoidja Mustveest:
“Meie väikeses linnas juuakse väga palju. Eriti palju joovad mehed ? ju nad on õrnem sugu, kes ei suuda psühholoogilistest faktoritest, nagu tööpuudus, stress ja muu, välja tulla. Seda enam, et elu on närviline ja nii nad võtavadki pinget maha ja otsivad lohutust alkoholist. Kui inimesel on tööd, siis kui ta võtabki õhtul klaasikese, hoiab ta end ikka raames, sest homme on vaja jälle tööle minna. Kas juuakse või mitte, sõltub väga palju kodust ja kasvatusest. Minu vanausulistest vanemad järgisid kirikukäske ja meie peres ei joodud, kuid praeguse aja noored ei usu kellessegi ega millessegi ja küllap on seepärast joomistki rohkem. Alkoholism on haigus, seda on vaja ravida, kuid kes ravib ? kõik ju maksab. Pooldan öise viinamüügi keeldu, kuid ei tea, palju see aitab, sest liigub ka salaviina.”
Linda Malm, vanavanaema Jõgevalt:
“Kohe ei tea, kas rahval on raha palju või mis stress neil peal on, et joovad. Või on nii palju muret, et peavad seda kogu aeg viina sisse uputama, noored aga tahavad võib-olla saada ruttu mehelikuks ning koguvad alkoholist julgust ja lollust. Lällajad ja tuigerdajad torkavad silma, kuid paistab, et nüüd pole purjusolek enam häbiasi. Vanasti oli vaja talutöid teha, oma elamist korrastada ja joomise peale polnud aega mõeldagi. Suured peod sai ka ilma viinata ära peetud, oldi joomatagi lõbusad. No eks tollalgi oli igas külas oma joodik, nagu pilli- ja naljameeski, kuid üldist joomist ei olnud. Tänavu olen märganud napsitanud noori vähem kui paar aastat tagasi. Küllap tahavad noored elada kultuursemalt ja eks ka politseid ole rohkem näha.”
ARDI KIVIMETS
