Veelgi kõrgem on olnud kuu keskmine õhutemperatuur mihklikuul ainult kolmel aastal ? 1955., 1938. ja 1934. a. Septembri esimestel päevadel jätkus südasuvine soojus. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes püsivalt alla 15 kraadi alles 5. septembril, mis on 19 päeva tavapärasest hiljem. Kuu keskpaiku toimus lühiajaline järsk jahenemine ja 16?18. septembril esinesid selle sügise esimesed tugevad öökülmad. Jõgeva ilmajaamas mõõdeti kõige külmemal ööl õhus ligi ?3 kraadi, kahe sentimeetri kõrgusel taimedeta mulla kohal aga isegi juba ?5 kraadi külma. Selline tugev öökülm võttis ära veel rohelistena püsinud hiliste kartulisortide pealsed, avamaal kasvanud kurgid ja kõrvitsad ning külma suhtes õrnad lilled. Edasi läks ilm uuesti soojaks ja kuni kuu lõpuni enam öökülmasid ei esinenud. 22?24. septembril mõõdeti maakonnas sooja 21?23 kraadi, mis on augusti esimesele poolele iseloomulikud päevased temperatuurid. Mihklikuu viimase kümmepäevaku keskmine õhutemperatuur kujunes tavapärasest ligi 5 kraadi soojemaks, kusjuures kunagi varem polegi Jõgeval 1922. aastast alates tehtud vaatluste järgi septembri viimane kolmandik nii soe olnud. Vaatamata jätkunud suvisele soojusele, hakkasid lehed puudel pärast kuu keskpaiga tugevaid öökülmasid värvuma ja sügise saabumist tuletasid meelde ka rändavad haneparved taevas.
Vihma tuli septembris väga vähe. Kui keskmisena on Jõgeval mihklikuus sadanud 67 mm, siis tänavu tuli vihma ainult 30 mm. Põhiline osa sadas esimese kümne päevaga ? Jõgeval 27 mm, kogu maakonnas esialgsetel andmetel 15 millimeetrist (Tiirikoja JJ Mustvee lähedal) kuni 36 millimeetrini (Sadukülas). Kõige rohkem sadas vihma 3?6. septembril, kui maakonnas mõõdeti paiguti ühe ööpäeva sademete summaks 20 mm ja üle sellegi. Kohati olid Eestis sajud siis väga tugevad. EMHI ilmajaamade järgi sadas näiteks 3. septembril Lääne-Nigulas 35 mm, 4. septembril Virtsus 52 mm, Vihterpalus 37 mm, Lääne-Nigulas 36 mm ja 6. septembril Otepääl 34 mm, Ristnas 32 mm. Need vihmad takistasid taliviljade külvi ja teisi põllutöid, samas aga parandasid mulla veevarusid kartulipõldudel, heinamaadel ja karjakoplites, soodustasid külvatud taliviljade tärkamist ja arengut, panid seened metsas kasvama. Kogu kasvuperioodi sademete puudujääk püsis endiselt suurena. Kui tavaliselt sajab 1. aprillist alates septembri lõpuni Jõgeval vihma 391 mm, siis tänavu tuli sademeid ainult 214 mm. Mõne millimeetri võrra veelgi vähem sademeid on esinenud Jõgeval samal ajavahemikul ainult 2002. aastal.
Milline on olnud oktoobrikuu ilm? Oktoobris toimub tavaliselt ilma jahenemine ja kuu teisel poolel lõpeb keskmisena taimekasvuperiood, st ööpäeva keskmine õhutemperatuur langeb püsivalt alla 5 kraadi. Sagenevad öökülmad ja need muutuvad kord-korralt tugevamaks. Veidi enam kui ühel kolmandikul vaatlusaastatest on Jõgeval oktoobris moodustunud juba ka esimene ajutine lumikate. Oktoobri teisel poolel on esinenud õhus enam kui ?18kraadist külma (1926. a). Lähiminevikus mõõdeti tugevamaid külmakraade 2002. aasta 27. oktoobril (-14,2 kraadi). Oktoobri kõige kõrgem õhutemperatuur on registreeritud 2. oktoobril 1981. aastal ? 20,8 kraadi. Kuu lõpus on soojematel sügistel päeva maksimumtemperatuurid õhus küündinud 12?14 kraadini. Ka möödunud aastal mõõdeti veel 23. oktoobril 12 kraadi sooja. Oktoobri sademete summa on keskmisena Jõgeval 65 mm, mis on kõikunud 8 millimeetrist (1951. a) kuni 154 millimeetrini (1938. a).
Laine Keppart,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
