Välisministri kandidaadiks on kinnitatud Urmas Paet, kultuuriministri kandidaadiks Laine Jänes ning justiitsministri kandidaadiks Rein Lang, nagu ütles Päevaleht Online’ile Reformierakonna peasekretär Kristen Michal.
Samuti Reformierakonnale kuuluv sotsiaalministriportfell läheb Maret Maripuule ning keskkonnaministri kandidaadiks sai Jaanus Tamkivi. Peaministrina jätkab Andrus Ansip.
Kopikad pole käibel
Peaminister Andrus Ansip tegi täna hommikul lõpliku pakkumise valitsusliidu kohtade jaotusele, pakkudes SDE-le kolme ministri kohta ja haridusministri portfelli asemel nelja Riigikogu komisjoni esimehe kohta ja IRL-le kuut ministri kohta ja kolme komisjoni esimehe kohta.
Rahulolematu Peeter Kreitzberg kuulutas seepeale Eesti Päevalehe Online’s, et tema partei soovidega pole kopikatki arvestatud. Haridusministriks tahtnud Kreitzberg kurdab, et sotsiaaldemokraatidel pole nüüd ühtegi ministrikohta, mis oleks seotud nende ideoloogilise profiiliga.
Tegelikult paneb imestama, et valimiste võitja sellistele tagurlikele jõududele üldse rahandusministri portfelli on usaldanud, sest kopikad pole meil käibel juba 15 aastat, sotsid aga näivad ikka veel elavat oma roosas udus.
Ergma jääb reameheks
Wismari uulitsa poolt pole täna kuulda kippu ega kõppu. Pärast päevade kaupa pidevat teavitamist, mida üks jonnipunn tahab või ei taha, on ennast kristlik-demokraatlikuks ja rahvuslikult konservatiivseks nimetava erakonna liidrid nüüd otsustanud vaikselt asju ajada.
Tiit Vähi pole ainuke, kes teab, et Laar lihtsalt peab oma tahtmist saama ja pärast tulgu või veeuputus.
Jõgeva- ja Tartumaalt enim valijate hääli saanud Riigikogu liige Ene Ergma ei soovinud Vooremaaga rääkida. Erinevalt Kreitzbergist suudab Ergma ennast uskumatult hästi vaos hoida. Ei saanud presidendiks, ei saanud rektoriks ja ei saa spiikriks, vaid osutub küllap taas uskumatult lojaalseks parteisõduriks-reameheks, kellel pole mingit oma arvamust peale selle, mida erakond otsustab.
“Ma ei taha selliste teemadega spekuleerida, me ei ole veel erakonna sees asju lõpuni arutanud ja seetõttu praegu mingi seisukohaga välja tulla oleks ebakorrektne,? ütles Ergma. Ta ei olnud nõus avaldama mingitki isiklikku seisukohta, kuid kinnitas, et peab lugu oma valijatest.
Jandist on kõrini
Inimestel ümberringi on sellest jandist aga uskumatult kõrini. Millist muud ametit või tööd saaks veel samamoodi pidada või teha? Kui vahetult peale valimisi hetkeks tunduski, et mõningane stabiilsus on saabunud, siis nüüdseks on jälle selge, et see kamp, keda me valisime, ei hooli muust kui isiklikest ambitsioonidest. Otsa saab ka Andrus Ansipi usalduskrediit, kuid tegelikult pole tal seda nüüd enam ju eriti vajagi.
Huvitav, milleks me üldse valimas käisime, oleksime ju juba ette pidanud teadma, et ega midagi uut oodata ei ole. See jamps ju, mis praegu käib, meenutab 1930. aastate algust.
JAANIKA KRESSA
