Õige ta on, et ajal, mil vaimsed teemad muutusid päevakohaseks ja neist hakati rohkem rääkima, kerkis pinnale ka vereliinide puhastamise jutt. Iseenesest on teema sügavam ja keerulisem, kui vaid mõne sõnaga öeldes.
Meil kõikidel on kaks vereliini, mis saanud alguse emast-isast. Aga nende taga on veel tohutu rägastik liine. Sest ka meie vanematel on vanemad ja neil omakorda enda omad. Nii hargnevad vereliinid ühed keeruliseks on suureks ämblikuvõrguks.
Kurjus jättis hingele märgi
Kujutame nüüd ette, et inimkond on siin Maa peal astunud kümneid tuhandeid aastaid ja igal põlvkonnal, ajastul on omad lood ja sündmused, mis inimeste olemisi ja tegusid vormivad. Ja iga selline juhtum jätab oma jälje, hakkab looma maist vormi ja kujundab hingelist seisundit. Paraku ei räägi me ainult headest ja vajalikest muutumistest, vaid ka vägagi halbadest. Need antakse mööda verd järgmistele põlvedele edasi. Seega kujuneb vereliin ühtaegu esivanematelt saadud väekaks ja samas haigust kandvaks jõujooneks. Palju oleneb sellest, kuidas meie eelkäijad oma eelkäijate tegusid suutsid, oskasid ja tahtsid parandada, muuta, korrastada.
Praktika näitab, et aegu tagasi elati lihtsas usus, et kui midagi halba sai tehtud ja seda korralikult varjatud, salajas hoitud, ei saa sellest mitte keegi kunagi teada. Nii ka kõige inetumate mõtetega. Aga võta näpust, nii see pole. Kurjad mõtted ja kurjad teod jätsid hingedele märgi. Ja mitte ainult.
Need negatiivsed teod, õigemini nende tagajärjed, pärandati mööda verd lastele. Ja lapsed pidid nende eest maksma hakkama. Kui seda ei teinud, halb kasvas ning liikus lumepallina uute järglasteni. Ja nii kuni tänasesse päeva välja. Ükski kuri tegu pole jäänud kuskile ripakile, vaid on sõna otseses mõttes nagu lumepall kasvanud, kasvanud negatiivse energia näol.
Meie, kes praegu elame, saame kõik ühel või teisel moel tunda oma eelkäijate igivanade tegude negatiivseid tagajärgi.
Taoline negatiivse energia kogum mürgitab verd, muudab selle halvaks. Võib muuta isegi nii halvaks, et liinid katkevad. See tähendab, et uusi järglasi enam ei sünnigi. Palu palju tahad. Need on eriti karmid lood, kus mingid vereliinid lõpetatakse. Ja siin ei aita miski, ka nõidumised mitte.
Põhjus on lihtne – lõpmatuseni ei saa kuri puhast ja tervet ala solkida. Looduses murtakse haiguse levitajad ja kandjad maha, et terved ja elujõulised saaks liiki edasi kanda. Nii on ka inimolenditega. Rikutud, haige ja mürgine veri ei tohi kaugemale minna. See on kogu inimkonna hüvanguks.
Olen kokku puutunud paljude lugudega, kus on näha, et perekonda on sündinud vere puhastaja. Kõlab küll uhkelt ja võimsalt, kuid seda ülesannet ei tahaks ükski kaine mõistusega inimene. Ja nimelt, vere puhastaja on see isik, kes võtab enda peale verre kogunenud negatiivi ning töötleb selle läbi enda keha puhtamaks.
Puhastaja elu ei ole kerge
Nali küll, aga paremaks mõistmiseks kõlbab siia tuua näitena rahapesu. Paljud neist hakkavad varakult raskeid haigusi põdema ja paljudel on isegi vähk. Mida aeg edasi, seda nooremana kõik pihta hakkab. Seega võib vähki leida praegusel ajastul juba väga väikestel. Vere puhastajate elu pole sugugi kerge, vaid üks suur katsumuste rada, kus läbi tehakse kõikide eelkäijate rumalustest tekitatud sündmused ja lood.
Isiklikust kogemusest tean rääkida, et kõik vanemate halvad teod ujusid elu jooksul järjekorras mu ellu ning pidin neid korrastama ja lahendama, muutma valikuid ja lõpetama, mida lõpetada vaja. Rääkimata sealjuures kehalistest vaevadest. Näiteks oli mul lapsena näos ja peas paised. Need olid otseselt vanemate alandavate tegude tagajärg. Nemad neid ei saanud, mina kui vere puhastaja võtsin need endale ja põdesin läbi.
Vere puhastamine ei tähenda ainult kehalisi katsumusi ja haigusi, vaid ka näiteks elulisi sündmusi. Ette võivad tulla sellised lood, mis kohe kuidagi ei kipu enda otsuste ja valikutega kokku minema. Tähendab kuskilt vere pealt on mingi negatiivne kogum kohale jõudnud ja vajab nüüd korrastust.
Veel paarkümmend aastat tagasi ei olnud vere puhastajaid nii palju kui tänapäeval. Aga ajastu on muutunud ja seega on muutunud ka maailm, mida palja silmaga ei näe. Seepärast sünnib aina rohkem nimetatud ülesandega hingesid, kes võtavad enda kanda kogu raskuse. Seetõttu on ka raskeid ja keerulisi haigusi rohkem kui kunagi varem. Iga haigus jutustab vere kohta oma loo ning iga haigus vastab sellele, millist kogumikku puhastatakse. Kahjuks jäävad nende lugude juures lühikeste kätega nii tavameditsiin ja teadus.
Vere puhastamise ülesanne on hinge poolt võetud ning seda ei saa maisel moel ise enda kanda võtta. Isegi, kui väga tahaks oma last sellest säästa ja tema vaevad enda kanda võtta, pole see võimalik. Jääb üle ainult kogu südamest austada seda hinge, kes tuli kuhugi perre mürgist verd oma elu hinnaga puhastama. Kahjuks olen näinud ka seda, kuidas vanemad alandavad ja mõistavad hukka oma last, kes ei vasta nende ootustele, kes pole füüsiliselt nii „normaalsed” nagu teised jne. Aga väga paljud neist hingedest ongi vere puhastajad. Neid põlates või arvustades, määrate ise oma hinge põrgusse.
Loomulikult ei saa igat üht, kelle elu pole lill, nimetada vere puhastajaks. Seega, enne, kui nimetatud tiitel endale külge riputada, tasuks teadjamatelt nõu ja juhatust küsida. Vere puhastajatele on maailma poolt ka kingitusi ette nähtud, mis nende olukorda natukenegi leevendavad. Peab ainult seda teadma.
HELVE TAMM
