Selleks, et laenuturult just see õige pakkumine üles leida, tuleb teada, millised näitajad on kõige olulisemad. Mida enamasti peenikeses kirjas näidatud numbrid tähendavad ning kuidas enda jaoks parim valik teha?
Tarbimis- ehk väikelaen on mõeldud erinevate kulukamate ostude või väljaminekute eest tasumiseks. Näiteks saab selle eest teha kodus remonti, soetada erinevat tehnikat ja elektroonikat või tasuda suuremate ravikulude eest. Näiteks hambaravi on kallis, aga ka ajakriitiline teenus ning seda edasi lükates võib lõpptulemus minna oluliselt kallimaks.
Iga laenu puhul tuleb aga arvestada, et tagasi makstav summa on laenatud summast veidi suurem ja hea viis laenu valimiseks ongi vaadata ja aru saada, kui palju erinevad laenud sulle maksma lähevad.
Levinud on eksiarvamus, et tarbimislaenu võetakse selleks, et niisama paremini ära elada või endale rohkem asju lubada. Enamasti on tarbimislaenu sooviga klient täpselt läbi mõelnud, milleks tal laenu vaja on ning tavaliselt kasutab ta seda suuremate või pikaajaliste kulude katmiseks.
Suuremad ostud nagu kodutehnika, elektroonika, arvutid, aiamasinad, aiamajad, aga ka kasutatud autod on samuti hea soetada tarbimislaenu abil. Näiteks ei saa teatud vanuses autosid enam liisingu abil osta ning paljud inimesed ei pea mõistlikuks odavamate autode peale kaskokindlustust teha. Tarbimislaenu puhul ei ole kaskokindlustus kohustuslik ja auto omanikuks ei saa mitte pank, vaid ikka inimene ise. Kui valida selline väikelaen, millel puuduvad ennetähtaegse tagastamise tasud, saab laenu ka iga kell tasuta varem tagasi maksta – näiteks siis, kui soovid auto müüki panna.
Krediidi kulukuse määr näitab palju laen maksab
Krediidi kulukuse määr on valem, mis aitab erinevaid laene omavahel võrrelda. Laenud erinevad teadupoolest nii summa, laenuperioodi, intressi, lepingutasu kui ka kuutasude poolest ning krediidi kulukuse määr aitab kliendil kogu selle informatsiooni sees lihtsamalt orienteeruda.
Krediidi kulukuse määr arvutab kokku kõik laenuga seonduvad tasud ning näitab protsentides, milline on laenukulu kliendile ühe aasta kohta. Nii ei pea klient hakkama kõiki tasusid ise kokku arvutama ja saab kohe teada, kui palju üks või teine laen talle aastas maksma läheks.
Arvestada tuleb sellega, et eranditeks on sellised laenud, mille laenuperiood on lühem kui üks aasta ning millel on lepingutasu. Lühema perioodi peale võetud laenude puhul arvutab valem ikkagi ühe aasta krediidikulukuse ning selliste laenude puhul võib see protsent olla kosmiliselt suur. Mida lühem on laenuperiood ja suurem lepingutasu, seda suurem näib krediidikulukus.
Näiteks, kui võtta sada eurot laenu ühe kuu peale nii, et selle eest peab maksma kümme eurot lepingutasu, on teada, et laenule tuleb peale maksta kümme protsenti. Valem aga näitaks siin, et krediidi kulukuse määr on 133,3 protsenti, mis tähendaks justkui seda, et klient peaks 133 protsenti laenule peale maksma. See pole kuuks ajaks võetud laenu puhul muidugi tõsi.
Niisiis on krediidikulukuse määra valemist laenu kulukuse hindamisel abi pigem selliste laenude puhul, mis on võetud kauemaks kui üks aasta. Samuti tasub krediidikulukust võrrelda alati laenude puhul, millel on sama laenusumma ja sama periood.
Teine oluline asi, mida peab kindlasti teadma on see, et intress ei ole võrreldav krediidikulukuse määraga. Intress on üks laenuga kaasnev tasu, krediidi kulukuse määras aga võetakse arvesse kõik laenuga kaasnevad tasud nagu intress, lepingutasu, kuutasu, haldustasu jms.
Näiteks on turul palju pakkumisi, milles reklaamitakse null-intressi. See aga ei tähenda, et krediidi kulukuse määr või laenukulu oleks kliendile alati null. Sageli ongi selliste pakkumiste puhul laenul näiteks suuremad lepingutasud või kuutasud ja kokkuvõttes ei pruugi selline laen olla soodsam. Kauba ostmisel järelmaksuga tasub jälgida nullprotsendilise intressi puhul, et kauba hind või nõutavad lisateenused ei teeks ostu lõppkokkuvõttes kallimaks.
Pakkumisele peab märkima krediidi kulukuse määra
Seaduse järgi on kõik laenuandjad kohustatud eraisikutele laenutooteid pakkudes välja tooma krediidi kulukuse määra. See tagab selle, et laenuvõtja teab, millele tema raha kulub ja kui palju laen talle maksma läheb. Laenuandja peab näitama reklaamides ja infomaterjalides oma laenude keskmist krediidikulukust ning enne kliendiga lepingu sõlmimist ka kliendile tehtud konkreetse pakkumise kulukust.
Kui on soov võtta laenu, siis hea viis saada parim pakkumine on võrrelda esmalt laenuandjate kodulehel välja toodud keskmist krediidikulukust ning seejärel valida välja paar soodsamat varianti. Siis võib juba paluda neilt variantidelt pakkumisi ja langetada otsus soodsama kasuks. Seejuures tasub jällegi meenutada, et pakkumised tuleks võtta täpselt samale summale ja ajale, sest vaid nii saad laenude võrdlemiseks kõige täpsema info.
Igal pakkumisel välja arvutatud krediidi kulukuse määr võib erineda, sest nagu ka näidetes oli näha, sõltub see laenuandja tingimustest, laenuperioodist ja suurusest ning loomulikult ka kliendi krediidivõimekusest. Seepärast ongi hea küsida pakkumist mitmelt laenuandjalt ning valida enda jaoks soodsaim.
Jälgi kindlasti ka krediidi kogukulu
Krediidi kulukuse määra kõrval on sama tähtis näitaja krediidi kogukulu. See näitab ära eurodes, kui palju tuleb laenu kõikide tasudega kokku tagasi maksta.
Näiteks, kui üks laenuandja pakub 1000 eurot laenu nii, et krediidi kogukulu on 1500 eurot, tähendab see seda, et laen maksab kliendile 500 eurot. Mõni teine laenuandja võib pakkuda soodsamat krediidi kulukuse määra ehk teistsuguseid laenutasusid, aga kui krediidi kogukulu on näiteks 1510 eurot, siis tuleb kliendile soodsam ikkagi esimene laen, sest kogukulu on väiksem. Seepärast tasub alati lisaks krediidi kulukuse määrale kontrollida, milline on krediidi kogukulu.
Lepingutasu mõjutab samuti krediidi kulukuse määra ja krediidi kogukulu. Näiteks, kui maksta lepingutasu kohe lepingu sõlmimisel, on krediidi kulukuse määr suurem. Kui see maksta pärast lepingu sõlmimist laenuperioodi vältel igakuiste maksetena, on krediidikulukus väiksem. Ometi tähendab see seda, et lepingutasu tuleb intressi tõttu kokku suurem kui see oleks olnud lepingu sõlmimisel. Seega on krediidi kogukulu suurem.
Krediidi kogukulu on kõige täpsem viis laenude maksumuse võrdlemiseks, aga seda saab kasutada vaid täpselt sama summa ja perioodi peale võetud laenude võrdlemiseks. Kui klient teab jälgida nii krediidi kogukulu kui krediidi kulukuse määra, on kõige soodsama laenu leidmine lihtne.
Eestis on paika pandud ka krediidi kulukuse määra ülempiir ehk lagi, mis määrab ära, kui suur võib olla ühe laenu krediidikulukus. Seda arvestatakse pankade viimase kuue kuu keskmise põhjal, mis korrutatakse kolmega. Niisiis ongi praegune lagi 61,56 protsenti. Tarbija huvide kaitsmiseks ei ole suurema kuluga laenude andmine lubatud. Pankade tarbimislaenude krediidikulukuse määr oli mai lõpus keskmiselt 20,52 protsenti, muude krediidiandjate kulukuse määr 46 protsenti.
Mida enne laenu andmist vaadatakse?
Nii panga kui ka kliendi huvides on, et laenu igakuised maksed ei hakkaks kliendile üle jõu käima.
Esmalt vaatab pank üle kliendi sissetulekud, väljaminekud, olemasolevad finantskohustused ning varasema maksekäitumise. Kohustuste alla arvestatakse muud olemasolevad laenud, krediitkaardid, aga ka näiteks mobiiltelefonide järelmaksud. Seeläbi selgitatakse välja, kui suur osa inimese igakuisest sissetulekust võiks kuluda laenumaksetele. Laenumaksetele ei soovitata kulutada pikaajaliselt rohkem kui 40 protsenti kliendi sissetulekust.
NELE ROOSTALU, Luminori jaepanganduse tarbimis- ning ärilaenude osakonna juht
