Uusimates maailma tervishoidu käitlevates uurimustes on üheselt öeldud, et mida demokraatlikum on tervishoiusüsteem, seda pikem on selle maa inimeste eluiga nii vaestes kui rikastes maades.
Inimese tervist mõjutavatest teguritest on esmatähtsad tema geenid ehk pärilikkus, inimest mõjutav kasvu- ja elukeskkond, meditsiini tase ja sotsiaalpsühholoogiline juhuslikkuse faktor.
Ei suuda looduskatastroofe ette ennustada
Üksikisiku saatusel ehk juhuslikkusel on oma osa. Näiteks ei suuda kokku põrkamist valele maanteepoolele kalduva roolijoodiku autoga vältida ka teises autos tervislikult elanud inimene. Sama kehtib suurte looduskatastroofide kohta, mida inimkond ei suuda ära hoida, veel vähem ette ennustada.
Teame hetkel ikkagi vähe, kuidas ja mis määravad üheselt kogu inimkonna tervise. Geneetilised tegurid seletavad inimpopulatsioonide vahelisi tervise ja haiguse põhjusi puudulikult. Elukeskkonnal, kultuuril ja üldmeditsiini tasemel on suur tähtsus, sest mida rikkam riik, seda paremini saadakse inimesi aidata.
Ja mida rikkam rahvas, seda paremini suudetakse arendada ja üleval hoida nüüdisaja meditsiini saavutusi. Mõju on ka teisesuunaline ? vaimselt ja füüsiliselt terve rahvas suudab paremini rahvusvahelises konkurentsis püsida. Ei ole mingi üllatus, et väga tugev seos on rahva tervise kvaliteedi ja rahasummade suuruse vahel, mida riik tervishoiule eraldab.
Ühiskonnas tähtsaim inimeste tervis
Inglise juhtivas meditsiiniajakirjas Britisch Medical Journal avaldatud artiklitesarjas tõi Alvaro Franco juhitav uurimisrühm esile demokraatial põhinevate poliitiliste organisatsioonide mõju rahvaste tervishoiule. Kasutusel olid Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni, OECD, Maailmapanga ja muud andmed. Uurimus hõlmas 170 maad ja 98 protsenti maailma rahvastikust.
Analüüsis võeti arvesse rahvuslik kogutoodang, meditsiini tase ja kättesaadavus riigis ning era- ja riikliku meditsiini suhe.
Mõõdikud näitasid nüüd eriti selgesti, et poliitiliste otsustajate ja neid juhtivate süsteemide vahel on kindel seos. Mida demokraatlikum on riik, seda parem tervis on rahval. Samuti on demokraatlikes riikides, kus elab 45 protsenti maakera inimestest, rohkem sotsiaalset kapitali, hästi toimivad sotsiaalsed tugivõrgustikud ja nende kaudu kergesti kättesaadavad nüüdisaja meditsiini tippsaavutused.
Mujal maailmas peetakse riigi tervishoidu ja selle taset tähtsamaks kui mitte tähtsaimaks ühiskonna toimimise kriteeriumiks. Kas ka Eestis? Inimeste tervist mõjutab loomulikult kõige rohkem tema enda elatud elu.
JAAN OLARI, psühhiaater
