Bakalaureuseõpingutel aines „Natsionalism ja etnopoliitika” arutlesime loengutes ka teemal, mis ühendab üht rahvust. On erinevaid ühendajaid, nagu ühine eeposlik taustalugu, ühtne sümboolika nagu riigilipp, vapp ja hümn, ühine territoorium ning ühine keel ja kultuur. Kuid kõige paremini ühendab ühine vaenlane.
Ega Eesti esimesed kuningadki Paides kokku saanud enne, kui ristirüütlid juba ukse taga trampisid. Aga mida teha siis, kui tahad mobiliseerida ja ühendada inimesi, aga puudub eesmärk ning vaenlast ei ole? Populistide käsiraamatust võetud soovitus ütleb, et mõtle vaenlane välja.
Trotsides ühist vaenlast või sihtides ühise eesmärgi poole on inimesed valmis taluma palju. Pole asja, mida Venemaa kodanik ei ole nõus ära taluma, kui põhjustajaks tuuakse Ameerika Ühendriike. Ja Eestiski söödi 90ndatel piltlikult kartulikoori, et kätte võideldud iseseisvust hoida. Näited ühendavast vaenlasest ja ühendavast eesmärgist. Kui pole eesmärki, tuleb leida vaenlane. Nagu Don Quijote leidis vaenlase tuuleveskites ja Caligula merejumal Neptunist. Nii on, et ühendamise ja vendluse tekitamise eesmärgil räägivad mõned poliitilised jõud suurest ohust Euroopa Liidu näol meie suveräänsusele ja massiimmigratsiooni näol meie rahva säilimisele.
Enne Marrakechi lepet oli õhkkond juba selline, et kui Eesti sellega ühineb, siis 200 miljonit Sahara tagust aafriklast ootab juba kohvrite otsas seda lepet, et meie mahajäetud külasid asustama tulla. Avapauk käis. Mis muutus? Massiimmigratsioon on oht. Kas see otsustab Euroopa saatuse? Jah, kui hirmutatud inimesed teevad halbu valikuid. Aga see on oht, mida ei lahenda väikesed inimesed väikeses Eestis üksinda. Isegi suured inimesed Eestis ei lahenda seda probleemi. Selle probleemiga tuleb tegeleda ühiselt oma partnerite ja liitlastega ühises euroopalikus väärtusruumis. Kuid kui suhtumine tsentraliseerimisse on, tsiteerin „riigivõimu lahke ära kinkimine“, siis ei ole aru saadud valitsemise efektiivsuse ja otstarbekuse osas erinevatel valitsemise tasanditel. Mõned probleemid lihtsalt ei tunnista neid tumedaid jooni gloobusel, mida oleme harjunud nägema, kuid mis lennuki aknast ei paista.
Võttes arvesse eelneva selgituse, siis nüüd tagasi avalauses püstitatud küsimuse juurde. Mida arvata konservatiivist, kes räägib võrdsusest („EKRE kandidaadid lähevad Euroopa Parlamenti nõudma liikmesriikide võrdsust/…/meie põllumeeste võrdset kohtlemist“), vendlusest („EKRE kandidaadid lähevad Euroopa Parlamenti nõudma/…/ Rahvusriikide Euroopat, piiridekontrolli massiimmigratsiooni tõkestamiseks”) ja vabadusest („EKRE kandidaadid lähevad Euroopa Parlamenti nõudma/…/sõna- ja internetivabadust”)?
Lõpetuseks. Head inimesed, hoidke end. Ma annan endast parima, et ka ennast hoida. Kui ise oleme hoitud, saame hoida oma lähedasi. Kodukohta. Üheskoos hoiame ka meie Eestit ning euroopalikke väärtusi ja vabadusi, mille nimel võitleme viimse poisi põlvepikkuseni.
*Vastuseks 21.05 Vooremaas avaldatud Anti Poolametsa artiklile.
Asso Nettan, sotsiaaldemokraat
