Kauaaegne jahimees Rein Rähn seadis pühapäeva õhtupoolikul sammud metsa poole. Viskas viljakoti selga, et metsanotsudele süüa viia. Nagu jahihooajal ikka, oli tal püsski kaasas. Kalalinna põllu servas trehvas ta ilvesega kokku. “Sealses söötmiskohas käivad toidulisa saamas ka kitsed, eks ta tuligi neid uudistama. Ilvesega sain kokku täiesti juhuslikult: eks see olnud ühele hea, teisele aga loll trehvamine. Nägin teda juba päris kaugelt ja kükitasin maha. Tema tuleb aga muudkui minu poole. Lõpp oli nii, et tema istus ka maha ja vahtis mulle otsa. Nojah, eks ta siis nägi, et tema teel on mingi võõras kuju,” pajatas jahiseltsi Metsis 55-aastane liige. Ilvest on olnud tal juhust lasta varemgi, kuid seda kõvasti üle kümne aasta tagasi.
Rein Rähni sõnul on ilves Vägeva kandis nagu metsavalitseja ja üsna tavaline loom. “Eks ma ole neid ja nende jälgi varemgi näinud: mullu oli ta metsateel kitse maha murdnud, selle üle kraavi väikeste kuuskede alla vedanud ja oksad peale kraapinud. Tõime kitsekorjuse sealt ära, aga kui järgmine päev läksime uuesti vaatama, siis oli ilves selle koha peal, kus ta murdis, jälle platsis – otsis kitse taga. Tookord jäi ilves püssist nõnda kaugele, et lasta teda ei saanud.”
Ilvesekari põdra kannul
Eelmisesse aastasse jääb ka lugu, kui Pedja soos ajas põtra taga koguni viiepealine ilvesekari. Kui selle tagaajamise tallermaa jälgi poleks näinud ka jahikaaslased, siis ei usukski seda keegi. Hundid, need ajavad küll põtru taga. Omal ajal, siis, kui hundid olid veel lindpriid, said nad siin küll õige palju tina. Tollal tabasin minagi paar võsavillemit. Hundikarju liigub siin praegugi üsna sageli, kuid enam ei tohi neid lasta,” nentis Rein Rähn. Taksidermist Hillar Koppa hinnangul võib tänavu Jõgevamaal tabatud ilves olla jahitrofeena väärt ka mõnda medalit.
Ilvest jahitakse ka Torma kandis
Ilveste vähesuse üle ei kurda ka Kungla jahiseltsi esimees Gaido Padrik: “Ilveseid on meie kandis parasjagu palju, kuid hundid on siin lausa nuhtluseks. Liikumas on nelja- ja viiepealine kari, kaks paari hunte käib siin aga kogu aeg. Mitu siga on maha murtud, oleme leidnud hulga kitsekorjuseid, Võidivere külas murdsid hundid koera.” Selleks jahihooajaks on Kungla jahiseltsil nii hundi- kui ka ilveseküttimise load olemas. Mitmel nädalavahetusel on käidud neid ka jahtimas, kuid seni on nähtud vaid jälgi. “Korralikku jahti polegi saanud pidada. Jahipäevadel, kui mehed tööst vabad, pole lihtsalt värsket lund olnud, et loomi nende jälgi mööda piirata. Kiskjaid meil on, mullu me neid ei tabanud, kuid küllap saame seekord ka mõne küttida,” lootis jahiseltsi juht. Ilvesega oli tal õige lähedane kohtumine mullu sügisel: “Passisin Rääbise küla kandis põtra, kui ilves istus mul oma veerand tundi ees. Seda nii 50-60 sammu kaugusel. Mind ta küll nägi, aga üldse ei kartnud. Istusin vagusi paigal, järelikult ei aimanud ta mingit ohtu. Ilvest pole enne detsembrit lubatud küttida, ja mine võta kinni ? ehk seetõttu tundiski ta end nõnda julgena.”
Tunamullu küttisid Jõgevamaa jahimehed neli ilvest, Gaido Padriku ilvese vääristatud kolju tuli üleriigilisel jahitrofeede näitusel pronksmedalile.
ARDI KIVIMETS
