Uue metsaseaduse põhieesmärk on tagada metsade hea seisund ja elustiku mitmekesisus. Loomulikult käsitleb seadus põhjalikult ka metsade majandamist. Ei öelda ju ilmaasjata, et mets on meie ühine rikkus ? sellest peab tulu tõusma nii metsasektoriga seotud inimestele kui ka meile kõigile. Metsandussektor annab tööd ligi 40 000 inimesele, selle osa kogu majandusest on 16%. Metsade majandamist tuleb aga korraldada sedavõrd tõhusalt, et nende tootmisvõime säiliks, et metsaomanikel oleks huvi metsaga säästlikult ja tulevikku vaatavalt ringi käia.
Taasiseseisvumisaja kolmanda metsaseaduse koostamine kestis mitu aastat, selle põhivedaja oli Keskkonnaministeerium, kaasatud oli hulk metsandusega seotud huvigruppe. Jõuti kompromissideni ja lepiti kokku selleski, et seadus ei ole koht, kus kõik üksipulgi ära reguleeritakse ? seadus on raamistik. Las ikka tegijaile jääda kah ruumi ise mõtelda ja lahendusi leida. Eestist ei ole ju veel kuhugi kadunud talumehe tarkus, mis aitas meie esivanematel ja aitab meil ja meie lastel oma elu sättida nii, et tulevastele põlvedele vaid must maa ei jääks.
Kriitikud haarasid kirve
Kui metsaseaduse eelnõu oli juba Riigikogus lõpusirgele jõudnud, astus selle koostamisel kaasa löönud Eestimaa Looduse Fondi nõukogu avalikkuse ette eksitava kriitikaga. Nende põhiväide oli see, et seadus lähtub majandushuvist, käsitledes metsa kui puiduladu, kõrvale olla jäänud metsa kui tervikliku elusüsteemi hoidmine-kaitsmine.
Selline etteaste on kitsapiiriline, keskendudes metsanduse puhul vaid keskkonnakaitsele. Metsandus on aga väga lai valdkond ? kätkedes endas lisaks keskkondlikele ka sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke aspekte. Ehk korraga tuleb parimal moel lahendada metsa kui terviku hea käekäik ja metsast kasu saamine.
Eesti on metsariik, kus metsade taastumisvõime lubab aastas raiuda ca 10?12 miljonit tihumeetrit. Põhilised raied toimuvad tulundusmetsades, mida ju majandataksegi eelkõige tulu saamise eesmärgil. Tulu aga sõltub esmajoones puude mõõtmetest ja vanusest ? nende parameetritega arvestamist näeb raie kavandamisel ette ka metsaseadus. Muude aspektide kaalumine peaks tulundusmetsade puhul jääma valdavalt omaniku otsustada. Sellega on nõus ka Eesti Erametsaliit, kelle kinnitusel järgivad metsaomanikud üha rohkem metsamajandamise head tava ja seda tõendab ebaseaduslike raiete arvu ja mahu järsk vähenemine.
Nii et liigsete piirangute seadmine seadusse ei ole praegu asjakohane. Sestap on uues seaduses säte, mis lubab metsaomanikul teha oma kinnistul raiet isegi siis, kui naaberkinnistul on juba raielank tehtud või tegemisel. Oleks ju ebamõistlik ja eraomandi kasutamist piirav, kui metsaomanik saaks ?karistada? selle eest, et naaber jõudis raietöödega temast ette. Näiteks on kuusiku kõrvale põllumaale viimase 40 aastaga tekkinud lepik, mis kuulub teisele omanikule. Ühel päeval, kui kuusiku omanik soovib kuusikut raiuda, avastab ta, et lepiku omanikul on juba plats puhas… Kas kuusiku omanik peab nüüd vähemalt viis aastat ootama, kuni lepiku omanik on täitnud metsauuenduse kohustuse?
Eesti raielankide keskmise suurus on alla 2 ha. Kui mõned omanikud hakkavadki samaaegselt oma kõrvuti asetsevaid küpseid metsi raiuma, siis jäävad langid ikkagi vaid 4?5 ha suurusteks. Kui aga raiet kavandatakse mujal kui tulundusmetsas, tuleb silmas pidada nii keskkonna- kui ka muid nõudeid. Hoiumetsas aga ei tohi raiet üldse kavandada.
Valikraie või lageraie?
Kriitikute väitel on uues metsaseaduses lubatud lageraie kõige keskkonnavaenulikum raieviis, seega tuleks jätkuvalt soosida valikraiet. Siiski-siiski, hästi korraldatud lageraie (külmunud pinnas, õige sihitus, säilikpuude jätmine jne) on oluliselt keskkonnasõbralikum kui mõni maapinda ja noori puid lõhkuv valikraie. Metsakasvatuse professor Hardi Tullus on kirjutanud Eesti Metsas: ?Valikraie on raieliik, mida on ebaperemehelikul omanikul kõige lihtsam rakendada hetkekasu saamiseks, muutes eelkäijate metsakasvatustöö nulliks ning seades ühtlasi halba valgusesse kogu püsimetsanduse idee.?
Eelnõu ei takista metsa püsimetsana majandada (ka raiet tehes), kuid seda piiratumal viisil ja üldisi reegleid jälgides. Kui mets on saavutanud uuendusraie ea ja tegemist pole kuusikuga, siis võib seda turberaiena majandada kuni 40 aastat. Rakendada võib ka seaduse seda võimalust, mis lubab raiuda aastas 3 tm/ha. Saja-aastase raieringi puhul annaks see kokku 300 tm/ha, mis on üks kõva lageraie tulemus.
Nii ei saa nõus olla kriitikute sooviga lubada korraga sellist vastuolulist raieliiki nagu valikraie ja samas karmide meetmetega võidelda metsalagastamise ja illegaalse metsanduse vastu. See võrduks sooviga pidada põrsakest lemmikloomana ja samal ajal süüa temast tehtud sinki.
Ärgem unustagem sedagi, et lisaks metsaseadusele kaitsevad loodust looduskaitse seadus, kaitsealade kaitse-eeskirjad, liigikaitse korralduskavad jpm. Aga peamised kaitsjad oleme ikkagi meie ise. Metsandusküsimuste käsitlemisel on võtmesõnadeks vastutus ja avar tulevikutunnetus. Metsakasvatajad teavad, et see, mida nad lõikavad, on eelmiste põlvede ja looja poolt loodud ja nende kohus on kindlustada, et ka tulevased põlved tunneksid metsast rõõmu ning saaksid kasu.
Villu Reiljan,
keskkonnaminister, Rahvaliit
