Keskkonnaministeerium teeb juba lähiajal valitsusele metsanduse uue arenguava koostamise ettepaneku. Uus arengukava on dokument, mille järgi korraldatakse meie metsandust terve järgmise kümnendi jooksul.
Ettevalmistustööd metsanduse 2021.–2030. aasta arengukava koostamiseks algasid tänavu märtsis, kui moodustasime ekspertidest ja huvirühmade esindajatest koosneva töörühma. Selle ülesanne oli koguda kokku metsanduses lahendamist vajavad probleemid ning sõnastada arengukava koostamise eesmärgid. Töörühm vaagis metsanduse probleeme majanduse, ökoloogia, kultuuri ja sotsiaalvaldkonna alamtöörühmades, kus kokku ragistas ajusid poolsada eksperti erinevatest huvirühmadest, organisatsioonidest ja erialadelt.
Arengukava ette valmistanud alamtöörühmades sõnastati 101 probleemi, millest valiti välja kümmekond metsandusega seotud põhiprobleemi. Neist paljud käsitlevad sama teemat erinevatest vaatenurkadest. On märkimisväärne, et erinevate huvirühmade esindajad suutsid kokku leppida pea kõigis tähtsamates probleemipüstitustes. Lahkarvamus jäi vaid ühes – kas Eestis raiutakse metsa liiga palju, parasjagu või liiga vähe.
Kus me oleme?
Metsa loodusväärtuste hoidmise finantsmehhanism ei ole piisav, kestlik ega õiglane. Piirangute tõttu saamata jäänud tulu hüvitamine metsaomanikule ja kohalikule omavalitsusele pole sageli piisav või puudub üldse.
Muu hulgas nenditi, et piiranguvööndite kaitseabinõude kompenseerimiseks erametsamaal on puudu umbes 0,8 miljonit eurot aastas. Lisaks on vaja suurendada vääriselupaiga kaitseks sõlmitavate lepingute eelarvet 40 000 euro võrra aastas. Praegu on see eelarve püsinud muutumatuna.
Töörühm tõi välja sedagi, et Natura 2000 erametsatoetust makstakse Eesti maaelu arengukava raames ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahenditest. Aga meil on väljaspool Natura 2000 võrgustikku ligi 14 000 ha piiranguvööndeid, kus sarnast toetust ei maksta.
Veel üks aspekt: riik annab looduskaitsealustele maadele küll maamaksusoodustusi, kuid see vähendab laekumisi kohaliku omavalitsuse eelarvesse ning halvendab seeläbi kohalikule omavalitsusele seadusega pandud ülesannete täitmist.
Metsamajanduse ja maakasutuse mõju Eesti metsade süsinikuvarudele vajab selgitamist.
Eesti metsad on väga mitmekesised ning erinevate majandamisviiside mõju (lageraie, turberaied, veerežiimi reguleerimine, hooldusraied jne) süsiniku sidumisele võib olla erinev. Süsinikubilansi seisukohalt on probleem ka küttepuidu suur osakaal raiutust ning ökoloogiliselt vähem väärtuslike alade (madala boniteediga põllumaa, suurte ülekandeliinide alune maa) seni napp kasutamine süsiniku sidumiseks.
Raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada teisi metsade ökoloogilisi funktsioone. Leiti, et Eesti metsade vanuseline struktuur ja raievanuste langetamine võimaldab ebaproportsionaalselt suurt osa metsamaast käsitleda raieküpse puistuna. Ulatuslike raiete tulemusena on raiesmike ja noorendike osakaal alates 1990. aastatest oluliselt suurenenud. Metsade lisakaitse kompenseerib seda trendi osaliselt ning pikas perspektiivis täidavad kaitsealad esmajoones põlismetsaelustiku kaitse ülesannet. Seetõttu on majandusmetsade roll elurikkuse säilitamisel vähenemas.
Kuna osa metsateid ja kuivendusvõrke on korrast ära, siis kannatavad nii majandustegevus kui ka elanike liikumisvõimalused. Paljud metsaomanikud ja elanikud ei ole ise majanduslikult suutelised taristuid korda tegema.
Puudub pikaajaline plaan
Erametsade liigiline koosseis on nihkunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas.
Nenditi, et raiutud erametsade asemele ei istutata piisavalt okaspuutaimi. Nii on raiutud erametsad looduslikult uuenenud peamiselt lehtpuudega. Okaspuunoorendikud moodustavad seal noorendike hulgast vaid 15,6%. See ei taga puidutööstuse konkurentsivõimet.
Puudub pikaajaline terviklik plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta koos mõjude hinnanguga metsanduslikule haridusele ja tööhõivele.
Töörühm nentis, et erinev raieintensiivsus avaldab tulevikus mõju tööhõivele ja SKT-le. Selle mõjusid tuleks juba praegu hinnata. Puit on oluline kohalikus küttemajanduses ning väliskaubanduse bilansi tasakaalustamisel. Raiemahu langetamine mõjutab Eesti väliskaubandust, puidutööstust, metsandussektori tööhõivet, maksulaekumist ja kodusooja tarbijaid. Omanikul pole kindlust, et säilib tema vabadus oma vara kasutada. Ettevõtetel puudub investeeringukindlus jne.
Majandustegevuse piiramine või keelamine vähendab olemasolevate ja potentsiaalsete töökohtade arvu. Range kaitserežiimiga metsade osakaalu suurendamine mõjutab nii otsest (majandamisest välja jäänud metsade raie, istutus, hooldus) kui ka kaudset tööhõivet (transport, sae- ja puidutööstus, metsataimede kasvatamine, korilus jm). Samuti vähenevad eraldised riigieelarvesse, millest tekivad töökohad sotsiaalsfääri, haridussfääri, kultuurivaldkonda jne. Enamik metsandusega otseselt ja kaudselt seonduvaid töökohti on seotud maapiirkondadega, seega vähendab metsade majandamise keelamine tööhõivet just maal.
Märkimist väärib ka asjaolu, et Eesti on rangelt kaitstavate metsade osakaalult juba praegu Euroopas esirinnas.
Füüsilisest isikust erametsaomanike ja nende omandis oleva metsamaa hulk väheneb, juriidilisest isikust metsaomanike käes oleva metsamaa pindala suureneb. Järjest väheneb talumetsaomanike, meie põliskultuuri järjepidevuse kandjate arv ning talumetsaomanike omandis oleva metsamaa pindala. Metsandusliku ühistegevuse suunamisel ei arvestata ühistegevuse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetega ning see on toonud kaasa talumetsaomanike vähese huvi ühistegevuse vastu.
Kuidas edasi?
Majanduskeskkond ja metsandustoetused ei ole piisavad, innustamaks füüsilisest isikust erametsaomanikke omandit säilitama. Erametsamaa on koondumas mõne tuhande juriidilise isiku kätte, mis toob tulevikus tõenäoliselt kaasa senisest aktiivsema metsamajandamise: juriidilised isikud on metsmajanduslikel töödel aktiivsemad kui füüsilised isikud.
Töörühm leidis, et Eesti inimeste pärimuslik loodustundmine väheneb. Koolides ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid, näiteks looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, traditsioonilisi metsakasutusviise. Liiga vähe tutvustatakse loodusmetsa ja majandusmetsa ning püsimetsanduse ja intensiivmetsanduse erinevusi.
Looduslikud pühapaigad on inimeste elus läbi aegade mänginud just teraapilist rolli. Pärimuslike pühapaikade rituaalid olid enamjaolt raviotstarbelised. Tänapäeval on looduslikud pühapaigad inimestele eelkõige usundilise väärtusega ega seondu nüüdisaegse tervisekäitumisega.
Kui valitsus ettepanekule rohelise tule annab, tuleb hakata arengukava ettevalmistamisel koos ekspertidega sõnastatud probleemidele lahendusi otsima. Loomulikult teeme ka seda koostöös ekspertide, huvirühmade ja avalikkusega.
Metsanduse uue kümnendi arengukava koostamise eesmärk on saavutada võimalikult laiapõhjaline kokkulepe metsade kestliku arengu ja majandamise suunamiseks. Arengukava koostamine peab olema avatud, teadmistepõhine ja tasakaalukas selleski mõttes, et töösse kaasatakse võimalikult paljud osapooled. Metsanduse arengukava esitatakse riigikogule kinnitamiseks aastal 2020.
SIIM KIISLER, keskkonnaminister
