Mesikäpp andis päkkadele valu

Viinakuu alguses kella seitsme paiku õhtul kargas Rein Taniloo bussi ette karu, ja seda Maarja aleviku tähisest kõigest paarsada meetrit Tabivere poole.

“Märkasin, et mingi loom – pole ta kits ega koer -, kargas teele. Võtsin hoo maha ja pidurdasin natuke. Ei uskunud kohe oma silmi – metsaott ise! Lidus hüpleva jooksuga mu bussi tuledevihus sadakond meetrit, siis pööras tagasi metsa,” meenutas bussijuht. Juba aastaid Maarja ja Tabivere kooliõpilasi sõidutanud Rein on kohanud metskitsi, rebaseid, kährikuid ja jäneseid õige sageli, kuid seni oli ta karu silmast silma näinud vaid tsirkuses ja loomapargis. Otslava, Elistvere ja Kõrenduse külade vahel sõites ei möödu päevagi, kui ei silma mõnda metslooma: kitsekarju näeb õige tihti, põtru aga üsna harva. Meelde on jäänud pilt ühest õhtusest sõidust, kui metssead koos põrsastega üle tee sörkisid.

Kui ligemale nelikümmend aastat rooli keeranud Rein Taniloo teeveeres mõnda metslooma näeb, jätab ta tavaliselt bussi seisma. Huvitav on jälgida, mis asju metsaelanikud ajavad, teisalt on nõnda kindlam, et teele kargav loom ei tee endale ega autole viga.

ARDI KIVIMETS

blog comments powered by Disqus