Juba mitmendat nädalat toimuvad Paunvere maadel mängufilmi „Talve” võtted. Taas saavad kokku vanad tuttavad „Kevade”, „Suve” ja „Sügise” näod ja tegelased. Mõnedki neist pole aastaid näitlemisega tegelenud, kuid ajaloolise Oskar Lutsu kirjandusteoste viimase osa filmi valmimisel nõustusid siiski kaasa lööma. Ja on arvukalt uusi tegijaid, kes polnud eelmiste filmide tegemise ajal veel ilmavalgust näinudki.
Nii saavad Lutsu kuulsaks kirjutatud Paunvere lugude koduõuel kokku mitmed erinevad põlvkonnad. See on sündmus, mis puudutab sügavalt nii tegijaid kui ka selle tegevuse jälgijaid ning lõpuks vaatajaid. Neid, kes kinolinal filmi uuel aastal näevad.
Vaadates kõrvalt seda huvi, mida „Talve” võtted endas kätkevad, võib filmitegemist ilma liialduseta nimetada „Jõgeva väikeseks nolaniks”. Samamoodi kuidas raputasid Eestit ja Tallinna Laagna teel toimunud Christopher Nolani filmivõtted, läheb siinne tegevus korda paljudele jõgevamaalastele. Olgugi et seda kordades väiksemates mõõtmetes, aga ikkagi. On, mida vaadata, mida oodata, ja millest rääkida.
Samamoodi nagu saatis üldsuse tähelepanu eelmiste Oskar Lutsu suurteoste valmimist suur avalikkuse huvi, jälgitakse nüüd ka „Talve” käekäiku. Seda enam, et too „Talve” polegi nagu Lutsu nägu. Pigem omatehtud Luts siinkandi mehe Martin Alguse pilgu läbi. Aga seda huvitavam ja põnevam saab olema tulemus.
