Mõtlesin, et peaks kuidagi ise järele vaatama. Aga et kuulun sellesse inimsoo ossa, kelle sümbolil tuleb kuulist välja nool (peaks tähendama muidu planeet Marssi), mitte rist, siis tundus see üpris keeruline. «Mamma Mias» on ju «stuudios ainult naised» (mis tegelikult ei vasta kunagi tõele, aga sellest hiljem). Ja ma pole nii kaunis, et naiste riideid selga ajades kõiki ära petaks. See juhtub siiski Läks mööda päris palju päevi, enne kui sain e-kirja kelleltki naisolevuselt, kelle perekonnanimeks Lõbu ja eesnimeks Grete. Ta teatas, et saate tegijad on huvitatud, salvestus peaks toimuma juba umbes nädalapäevad hiljem, kuid ta tahaks minuga ka silmast silma kohtuda, nimelt ühes pealinna kõrtsis. Saabusin sinna. Vastastoolile maabus asjaliku olemisega nooremapoolne naisinimene. Pidin suure osa oma mitteametlikust CV-st üksipulgi lahti rääkima, seda muidugi söömiskoha taustamuusikast üle hõikudes. Emand Lõbu suured imestavad silmad ja üliuudishimulik miimika olid muidugi suureks abiks. Tundus, et kui kogu ümbritsev tööjärgset napsi või muud nautiv seltskond kõik mu intiimsaladused ära kuuleb, siis pole enam vahet, kui kuuleb ka ülejäänud Eesti. Kohtupäev Kui jõuan tuulisel teisipäeval ETV päevinäinud hoonesse, valitseb seal suhteline vaikus. Valvelauatädi ei suuda uskuda, et «MMil» võiks midagi pistmist olla habemega tüüpidega. Aga mu nimi on tema lahmakas kaustas kirjas. Mind juhatatakse Eesti suurima telestuudio nr 4 ukse taha. Et kedagi pole minuga tegelemas, jõlgun ringi hiljuti värskema ilme saanud hoones, kus üks kuulsus ajab teist taga. Stuudio ukse taha naastes näen pikemat kasvu ovaalse näoga kutti, kelles võib ära tunda juba pisikesi skandaale tekitanud noorkirjaniku, kes on leiutanud näiteks uudissõna «sugumürsk». Igati enesekindel ja võltstagasihoidlikkuseta tüüp igal juhul: lobiseb oma plaanidest teha Eesti koolides promo- ja rahateenimistuur (300 krooni kooli pealt), seltskondlikest saavutustest jne. Tunneb kahju, et Tuuli «pole vaba», vihjates samas SLÕhtulehest loetud andmetele saatejuhtide hiiglaslikest palganumbritest. Vahepeal ilmub lühemat kasvu kõikenäinud näoga kolmas mees, kes pärast meiega tutvumist kohe kohvikusse kaob. Noorkirjanik teab, et tegemist olevat mingi grupiseksijast diskoriga. Mul hakkab õudne. Pallidega plats on tunduvalt pisem, kui telekast paistab Kõik see tekitab omamoodi erootilise vibe. Kurikuulsat ?ampapudelit ei näe kuskil, ühe laua otsa peal on küll konjak, mida kaks ülejäänut meesust maitsevad. Keeldun («tööl ei võta»). Kuulsad «puuderdamiskaadrid» isikuid tutvustavateks repliikideks on muide täiesti lavastatud. Enne stuudiosseminekut jõuab Roosma veel kõigi peategelastega veidi saatest rääkida, aga õiget sotti nagu ei saa. «Mamma Mia» pallidega plats asub ETV suurima võttesaali keskel ja on tunduvalt pisem, kui telekast paistab. Saate tegijatetiimist on mehed ainult operaatorid ja N-Euro hullu päiksekiirtesoenguga laulja, kes hakkab ei tea kust ilmunud publikule õiget käitumist («naerate siis, kui ma näppu näitan; padjad on selleks et neisse köhida; kui on eriti ilus mees, võite ka huilata» jne) õpetama. Kõik teised ? toimetajad, re
Aga oktoobris teatati saates nagu muuseas, et plaanis on korra teha ka meeste-eri. Oli vaja vaid abikaasa tögavat utsitamist ja saigi üles otsitud Delfi netiportaalist «Mamma Mia» rubriik, kus palutigi maskuliinidel kirjutada oma elust ja muust, eriti kui on soov jõuda võimsate telekanalite kaudu tuhandete kodude õhtutesse. Ei hakanud palju luuletatama. Saatsin loo ära ja jäin ootama.
Grete Lõbu lubas, et minuga võtab ühendust Tema Ise. Läheb paar päeva mööda ja kui lubatud tööpäeval (st kella viieni) keegi mu mobiili ei värista, siis arvan jälle, et küllap polnud ikka «tasemel». Aga vaevalt olen saanud tunda (teatud) kergendust, kui telefon tiriseb ja kuulengi Tema lõbusat sopranit. Tuuli Roosma. Tuhandete iidol (ja vist sama paljude vihkamisobjekt) soovib pooltunnikese vestelda. Jutt venib vähemalt tunniseks. Küsitakse igasugu asju. Kuulen, kuidas 180 kilomeetri kaugusel klõbiseb vilkalt arvutiklaviatuur.
Järsku läheb stuudio uks valla ja seal paiskub välja suur punt naisisikuid, Tema Ise, väga veider kostüüm seljas, nende järel. Oh halastust, ta tuleb meid uudistama! Ja ajab grimmituppa. See on parajalt ülerahvastatud ning lõbusat säutsumist täis. Pealaest jalatallani moonduv Tuuli Roosmaa üritab puuderdatavate meestega sõbralikku juttu ajada. Üks blond naine teeb selgeks, kes mis järjekorras «peale läheb».
Juba TR, kaamerate ja valdavalt naistest koosneva publiku silme all taipan regulaarselt, et ajan mingit arusaamatut jura. Kaks teist meest on aga lausa kuldsuud. Kuid eksivad ka suurimad, Roosma jõnksatab oma teksti esitades nii mõnigi kord ja peab tegema uue duubli.
«Rahva» seast küsitletakse peamiselt vabatahtlikke ja soravamaid lobalõugu. Meessoost pealtvaatajad lubavad endale iroonilisi märkusi, mis vist lõpuks välja lõigatakse. Ise saan ka lõpuks hoo sisse, aga siis saabki saade otsa.
Selles kohas, kus peaksid olema tiitrid, kiidab Tuuli meid kõiki. Saan ka paarilt pealtvaatajalt kiita. Ise tunnen end idioodina ja puterdan vastuseks segaseid lausemoodustisi. Noorkirjanik viskab käega, et tasuta tööna käib küll.
Tulemust nägime hiljuti.
MARGUS KIIS