Eesnääre kaalub noorel mehel keskmiselt 15-20 grammi, suurenedes küll elu jooksul, drastilisematel juhtudel 3-5 korda. Kuid siiski on see imeväike osa keskmise mehe kehamassist. Sellele vaatamata mõjutab eesnääre meeste tervist suurema osa elust.
Sagedasemad eesnäärme haigused on eesnäärme põletik, healoomuline suurenemine ja pahaloomuline kasvaja. Kuigi need haigused on erineva tekkemehhanismi ja kuluga, esineb kõigil ühe olulise kaebusena sagenenud urineerimine, millele lisanduvad pakitsustunne alakõhus ja uriinijoa katkendlikkus ning tugevuse vähenemine. Enamasti on need ka kaebused, mis mehe arsti juurde toovad.
Kes kannatab, see kaua elab?
Eesti mees käib arsti juures keskmiselt 1,4 korda vähem kui tema tütar, naine või ema. Mis võiks olla selle põhjuseks? Vähene teadlikkus, hirm oma murest arstile rääkida või nõukogude ajast kaasa saadud teadmine, et mees ei võigi haige olla? Tõenäoliselt kõik kolm faktorit mängivad erinevates vanusegruppides olulist rolli ja mõjutavad paljuski fakti, et eesti mehed elavad eesti naistest keskmiselt üle 10 aasta vähem.
Internetis läbi viidud anonüümse küsitluse alusel pole 60% Eesti meestest oma terviseprobleemidega arsti poole pöördunud. Probleemi eitamine toob kaasa peresuhete halvenemise, tülid töökaaslastega ja negatiivse hoiaku kogu ühiskonna suhtes.
Mitmesuguste uuringute alusel on leitud, et mehed jõuavad oma hädadega arsti juurde alles paariaastase kannatamise järel. Samas on selge, et haiguse varases staadiumis on ravi tulemused paremad, mitu aastat kestnud haiguse puhul muutub ravi aga järjest keerukamaks ja vähemtõhusaks.
Tervisega ei saa mängida, meeste süvenevad terviseprobleemid mõjutavad rahvastikuprotsesse ning meeste reproduktiivtervisega seonduv on saanud kaasaegse tervishoiu üheks tõsisemaks mureks. Näiteks eesnäärme kasvaja on viimaste kümnenditega tõusnud üheks tõsisemaks meditsiiniliseks probleemiks skandinaavia ja afroameeriklastest meeste hulgas.
Tervisenädal
Eesnääre või võõrkeelselt prostata on viimasel ajal kujunenud üheks enim kasutatavaks märksõnaks meeste reproduktiivtervisega seonduvas kirjanduses. Sellest tulenevalt on ka tänavuse üle-eestilise meeste nädala teema EESNÄÄRE JA MEESTE TERVIS. Nädala heaks toimimiseks koostati eelkõige patsientidele mõeldud eesnäärme funktsiooni ja haigusi tutvustav raamat, loodi esimene eestikeelne eesnäärme tervist kajastav internetilehekülg (www.eesnaare.ee). Meestekliinikutes Tartus ja Tallinnas on käivitatud eesnäärmehaiguste kompleksuuringud.
Alates 50. eluaastast peaks iga mees vähemalt korra aastas käima meestearsti juures oma eesnäärme tervist kontrollimas. Kui teha selles vanuses mehel veretestid ja ultraheli uuring, saab nende alusel hinnata, milline on risk haigestuda eesnäärme haigustesse edaspidise elu jooksul. Näiteks eesnäärme kasvajat saab diagnoosida viis aastat enne seda, kui see tervise seisundit mõjutama hakkab ja eluohtlikuks muutub.
Nädala üldine eesmärk on tõsta meeste terviseteadlikkust ning julgustada mehi oma probleemidega arsti poole pöörduma. Küllap on enamik mehi elu jooksul tundnud vähemalt korra jõu ja energia vähenemist, ülemäärast unisust, tahtejõu ja seksuaalse huvi vähenemist. Kõik see viitab sellele, et tuleb ?aeg maha võtta?, korralikult taastuda ja tervise eest hoolt kanda.
Täna töötavad meeste tervisekeskused Tallinnas ja Tartus, kus on võimalik kontrollida oma tervist ja leida lahendusi oma tervisemuredele. Esimeste tegevusaastatega on keskusi külastavate meeste arv pidevalt suurenenud, kriitiline piir on siiski veel saavutamata. Minu tagasihoidlikul hinnangul tõuseb meeste tervisealase teadlikkuse suurenemisega pidevalt ka meestekliinikute külastatavus.
KRISTO AUSMEES,
SA Tartu Ülikooli Kliinikum androloogiakeskus
