Kui vabariigi presidendi kantselei ootas iseseisvuspäeva puhul kandidaate, kellele anda riiklik autasu, esitas Jõgeva maavanem Aivar Kokk ka spordimees Väino Treimani nime. Riigipea Toomas Hendrik Ilves autasustaski spordielu eestvedajat Valgetähe V klassi teenetemärgiga. “Aumärgi saamisest tuli mulle kõige enne teatama mu tubli abiline spordielu korraldamisel Pavel Vi?njakov, kes seda uudist internetist lugenud oli,” ütles Väino Treiman. Pidulikule tseremooniale teenetemärki vastu võtma minna Treiman ei saanud, sest viibis koos oma kasvandike Sandra Alusalu, Mart Markuse, Timo Vilgi ja Sander Vaikrega Innsbruckis toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel kiiruisutamises. Suurvõistlustele mindi Eesti Uisuliidu lähetusel. MM peeti sellelsamal staadionil, kus Ants Antson 1964. aasta taliolümpiamängudel 1500 meetri distantsil kuldmedali võitis. Väino Treiman viis õpilased vaatama olümpiasangarite auks püstitatud sammast, millel kirjas ka Ants Antsoni nimi. See nimi kordub veelgi ka käesolevas loos.
Treener võimeka õpilase vaatevinklist
Kõige parema “kingituse ” oma treenerile tegi Innsbruckis aga Sandra Alusalu, kes püstitas kiiruisutamises uue Eesti naisterekordi 2.31.90.
Adavere neiu, kes õpib Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas, rääkis oma uisutamishuvist ja Väino Treimani rollist selle kujunemisel: “Väino Treimanist kuulsin juba nelja-aastaselt, kui tema tehtud liuväljal iluuisutamist õppisin. Tookord harjutasin peamiselt isa juhendamisel. Kiiruisutamist hakkas aga tuntud treener mulle kaks aastat tagasi ise õpetama. “Laske põlvist rohkem allapoole,” on soovitus, mida Väino Treiman meile nii treeningutel kui ka võistlustel eriti tihti meelde tuletab. Välismaistel võistlusreisidel oskab meie treener aga hästi suhelda ka teiste maade uisutreeneritega. Näiteks Innsbruckis vestles ta tuntud Ukraina treeneriga, kes ehk meid ka Adaverre õpetama tuleb,” rääkis Sandra Alusalu, kes üle-eelmisel aastal pälvis noortemeistri tiitli, mullu ja tänavu võitis aga Eesti meistrivõistlused.
Sandral on aga Väino Treimaniga ka nii-öelda akadeemiline seos. Nimelt kui spordiajaloo õppejõud Marion Piisang andis ülesande koostada kirjatöö, kus on intervjueeritud spordiveterani, usutles Sandra Väino Treimanit. “Hindeks sain A, mis tähendab suurepärane. Küllap oli hea hinnangu põhjuseks ka minu intervjueeritava sisukas ja huvitav spordimeheelu,” ütles üliõpilane.
Treeneri rõõm oma õpilastest
1952. aastal sündinud Väino Treiman saavutas Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonnas õppides silmapaistvaid tulemusi 3000 meetri takistusjooksus. Suurema huvi tekkimist uisutamise vastu kommenteeris ta ise võrdlemisi tagasihoidlikul toonil. “Ma olen kehalise kasvatuse õpetaja ja üks osa spordist on uisutamine. Spordiõpetaja peab ju õpilastele sportlikku tegevust võimaldama. Kohtla-Järve I keskkooli õpilasena sai kaasa elatud ka Ants Antsoni olümpiavõidule, mida vaatasin televiisorist. Paar korda käisin ka Jõhvi uisuväljakul, mille ringrada oli massiliselt rahvast täis. Muusika mängis, uiske sai laenutada ja pakuti sooja teed. Sellised mälestused ajendasid ka Adaveres uisusporti arendama. Otsustasime kodukandis ka Ants Antsoni olümpiavõitu tähistada, küsisin temalt luba võistluse “Kuldne 1500″ läbiviimiseks ja sain ka nõusoleku. Nüüd oleme seda võistlust juba mitu aastat korraldanud. Ka tänavune võistlus kulges väga toredasti, koos oli kogu Eesti uisuparemik ning jää sõitmiseks igati sobiv,” rääkis Treiman, kelle juhendamisel treenib paarkümmend noort kiiruisutajat.
“Uisutajaid leiduks rohkemgi, kuid kõigile ei jätku veel varustust. Olen kehalise kasvatuse õpetajana töötanud kolmkümmend aastat. Nii püüdlikku ja heade tulemustega treeninggruppi pole mul aga varem olnud,” märkis spordipedagoog.
Täismehena pole Väino Treiman aga endal sõnul õieti uisutanud. Kui Tartus Lõunakeskuses lastega treenimas käisime, panin ka ise uisud alla. Adaveres on tänavune jää parem kui möödunud aastal, kuid uiske pole ma veel sel talvel alla saanud. “Vahel harjutab treener koos meiega ja tundub, et tal tuleb päris ilusasti välja,” pole Sandra Alusalu kiitusega kitsi.
Tunnustus kehakultuurlasest abikaasalt
“Öeldakse, et kingsepal pole kingi ja nii pole ka uisutreener ise piisavalt uisutada saanud,” viskab abikaasa sportliku tegevuse kohta nalja Anar Treiman, kes töötab samuti Adavere Põhikoolis spordiõpetajana.
“Ma ei tea, kust Väino selle energia võtab. Puhkamas teda õieti ei näegi. Üks töö ajab teist taga. Küllap ammutab ta aga jõudu laste edust ja võitudest,” arutleb treeneri kaasa.
Väino ja Anar Treiman tutvusid üliõpilastena Kääriku talispordilaagris ja on nüüdseks Adavere spordielu tuliselt keema pannud. Abielupaar, keda lähendas just sport, on oma spordihuviga ka teisi nakatanud. Täpselt samuti nagu legendaarsed suusatajad Erna ja Herbert Abel või Anatoli ja Rutt ?migun.
Kiiruisutamine muutub populaarsemaks
Eesti kiiruisutamise hetkeseisu kommenteeris Väino Treiman nii: “Mul on hea meel, et oleme Eestis taastanud kiiruisutamise traditsioonid. Treener Tiit Idarand on selle nimel pingutanud Tallinnas, mina Adaveres ja üldkokkuvõttes on kogu Eesti uisutamine tõusuteel.”
“Väino Treiman on kindlasti üks Eesti arvestatavamaid kiiruisutamise asjatundjaid.. “Tunnen Väinot juba veerand sajandit. Oleme mitmel korral koos sportinud, näiteks ühes pallimänguvõistkonnas olnud,” märkis Jõgevamaa Spordiliidu Kalju tegevjuht Uno Valdmets.
Väino Treiman on ka Põltsamaa valla spordiklubi Tervis esimees ja lööb energiliselt kaasa Põltsamaa jõe suve- ja talimängude ning teiste suuremate spordiürituste korraldamisel. “Treiman jõuab palju ja on edukalt hakkama saanud ka spordiklubi juhtimisega,” lausus Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.
Tänasel Kalevipoja Uisumaratonil osaleb Adaverest ligi nelikümmend Väino Treimani õpilast. Võimalikku võitu prognoosis ta ise aga Tallinna mehele Kert Keskpaigale, kes on võitnud meistritiitli nii rulluisutamises kui ka kiiruisutamises. Peipsi jääolude kohta ütles aga Väino Treiman: “Loodame, et jää on parem kui möödunud aastal. Samas soovitaksin uisutajatel ettevaatlik olla ja arvestada, et ilmastiku vastu ju ei saa.”
JAAN LUKAS
