Viis vaba päeva jõulude ajal annavad võimaluse korralikult süüa, aga on ka aega end pärast pidusööki veidi liigutada. Miks mitte teha üks väike matk. Kuidas aga riietuda, et heitlike ilmadega jõulukuul poolelt matkarajalt tagasi ei peaks minema?
Luua metsanduskooli õpetaja Lauri Toim peab õpilastega praktika ajal pika päeva metsas olema. Oma kogemusi oli ta lahkelt nõus ka meie lugejatega jagama.
Kõige tähtsam, et riietus oleks kihiline. “See tähendab mitte väga paksude riiete üksteise peale panemist. Lihtne see pole, sest riided on ju sama numbriga. Tuleb olemasolevate riideesemetega kombineerida, nii et endal mugav oleks ja riided ei takistaks liikumist,” märkis ta.
Puuvillane sportsärk osutab karuteene
Esimene ja tähtsaim kiht on nn sooja pesu kiht. “Minuni jõudis spetsiaalse pesu kasutamise vajadus läbi praktilise kogemuse. Metsas liikudes oli kohe tunda, kuidas niiskeks läinud puuvillane sportsärk hakkas mulle karuteenet osutama, sest niiske riie oli vastu ihu külm ja ebamugav. Puuvillane tasuks vahetada kaasaegse sünteetilise vastu. Katsudes tundub see küll imelik ja paar esimest korda kandes ehk ebamugavgi. Kuid kiiresti tunnete, et pärast intensiivset liikumist ei olegi turi enam märg, või kui ka on, siis kuivab kiiresti.”
Poes on suur valik erineva otstarbega pesu. Ostes tuleb endale selgeks teha, millise aktiivsusega tegevuse jaoks pesu soetate. Osa soojast pesust on mõeldud väga intensiivselt sporti tegevatele inimestele, see on õhem, imab rohkem niiskust ja niiskuse kehast eemalejuhtivus on suur. Ja on ka vastupidine variant – väga soe ja paks pesu vähese aktiivsusega tegevuse tarvis. See ei sobi n-ö tavamatkajale. Spordipoodide valikus ongi pigem sportimiseks ehk siis aktiivsemaks tegevuseks mõeldud pesu, tavamatkajale mõeldud riideesemeid on võimalik soetada matkatarvete- või jahipoodidest.
Toim on muretsenud sünteetilise aluspesu ka oma pere noorematele liikmetele. Esiteks on lastel õues mugav, kui kombinesooni alla on pandud niisugune pesu, mis ei lase neil õues pidevalt märja nahaga toimetada.
Meriinovillast pesu pole ta ostnud, sest ta pelgab villa karedust. Toimi tuttav matkaguru aga kinnitab, et meriinovillane varustus on ekstreemoludes kõige paremini end tõestanud ja kui harjuda, on see mugav.
Sünteetilise pesu miinuseks võib pidada seda, et sõltuvalt materjalist võib see võtta kiiresti higilõhna juurde. Soovitav on neid riideid kohe pärast kasutamist pesta spetsiaalseid pesuvahendeid kasutades. Pesu taluvad taolised esemed väga hästi ning kuivavad kiiresti.
Oluline vee- ja tuulekindel pealisriietus
Teiseks kihiks soovitatakse selga panna soojapidav hingavast materjalist fliis või dressipluus, soojema ilma korral hoopis vest. Lauri Toim soovitab fliisiga ettevaatlik olla, sest viimane võib hakata läbi sooja pesu eraldunud niiskust endasse koguma. Ja kui fliisi peale panna kilejope, mis ei hinga, siis võivad riietuse alumised kihid kiiresti märjaks minna ning külm hakata. Samas on tänapäeval materjalitehnoloogia nii arenenud, et on olemas ka nn intelligentsed fliisid, mis hoiavad sooja ning on ühtlasi ka hingavad ja tuulekindlad. Toimi sõnul võib fliisi kasutada pärast aktiivset liikumist paigale jäämisel sooja andva lisakihina, kas lõkke ääres või maamajas, kus enam tuult pole. Enamik fliise kahjuks tuult ei pea.
Kolmandaks ja ühtlasi kõige pealmiseks kihiks on vee- ja tuulekindel riietus. Selleks sobivad kõik talvetingimustes tegutsemiseks mõeldud pealisriided – püksid ja joped. Toim kasutab lihtsalt eemaldatava voodriga talvejopet, enamasti on see suusajope tüüpi, sisu on tõepoolest fliisist. Matkaks võtab ta fliisist voodri ära ning pärast matka paneb fliisi selga.
</font>
Väliskiht kaitseb hästi vihma, tuule ja lume eest. Märjakssaamine metsas pole just kõige meeldivam. Jopele on tavaliselt lisatud numbrid, mis näitavad, kui pikka aega võib sellega vihma käes olla. “Kõige rohkem näitab kvaliteeti muidugi hinnalipik,” lisas Toim oma arvamuse.
Tema katsed on näidanud, et üks kasutamata seisnud vihmakindel softshell-materjalist jope pidas keskmise tugevusega vihmas neli tundi vastu, siis hakkas õmbluste vahelt niiskust läbi laskma. Vihmakindel kiht läheb tavaliselt kaduma pesumasinas, kui eset on kaua trumlis vintsutatud. Matkariide jaoks tasuks kasutada õrnemaid pesuprogramme, ka tsentrifuugida võiks vähe. Tegelikult võiks pealisriideid üldse vähe pesta, see tagab pikaajalise vihma- ja tuulekindluse.
Vee eemalhoidmise võimet saab jopedel ka spetsiaalse aerosooliga taastada. Lauri kogemus on näidanud, et mingiks ajaks veekindlus taastub. Kui on juba näha, et vihm ei jää kangale piiskadena pidama, vaid imendub kiiresti riidesse, tuleks protseduuri korrata. Targem oleks lasta aerosooli kohtadesse, mis kõige kiiremini märjaks saavad: õlgadele, turjale ja kapuutsile. Aerosooli kasutamisel tuleks väga täpselt jälgida kasutusjuhendit. Üsna hästi on tema kinnitusel võimalik uuendada kodumaise tootja jopesid.
Kui matk viib sohu, kus on kindlasti ka märg, tasuks alati kummikud jalga panna. Tavalisele hooldatud matkarajale ning kõrgemasse metsa pole kummikuid vaja, piisab headest matkasaabastest.
Saapaid ei saa hinna järgi osta
Igaühel on oma äraproovitud toode, mida kasutatakse. Ostes võiks ka matkapoes müüjate käest nõu küsida.
Veel soovitab Lauri Toim kasutada sääriseid, mida saab saabaste ning pükste peale panna. Sääris tagab, et püksisääred ei saa kohe mustaks ja märjaks. Sääris aitab ka suvel või sügisel läbi märja rohu minna nii, et jalad ei saa märjaks ja mustaks. Lörtsise lume ja tugeva vihma puhul on säärised asendamatud, korraks sügavasse kraavi astudes ei pruugi jalg üldse märjaks saada. Sääriste valik on poodides praegu päris suur ja kindlasti leiab igaüks sobiva.
Praeguste heitlike ilmadega looduses liikudes on soovitatav kasutada ka salli, mütsi ja kindaid. Aktiivselt liikudes pange pähe õhem müts ning kätte õhemad kindad. Paigale jäädes tõmmake kapuuts pähe ja pange kätte paksemad kindad. Nii on kindel, et ei hakka külm. Salli valides on taas igaühe enda otsus, milline on mugav. Praegu on populaarsed nn torusallid, mida annab kasutada nii mütsi, salli kui ka peapaelana. Tänu oma venivusele, sobivad nad ka lastele. Üks korralik sall kulub praeguste ilmadega igal juhul marjaks ära.
Lauri Toimi soovitus on, et pigem panna selga esialgu rohkem, sest ära saab ju alati võtta. Matkakotiga võtke kaasa soe jook ja kosutav näksimine (halvaa, rosinad, šokolaad või laste jõulupakist peotäis komme). Ja kui on plaanis lõket teha ja kaasas on ka lapsed, siis jätab neile kustumatu mälestuse vahukommide küpsetamine lõkkel.
i
HELVE LAASIK
