Abituriendid isegi on oma prii eluga üsna rahul. On ju tähtsad eksamid, mida enamus teeb ? kirjand, matemaatika ja inglise keel ? nüüdseks õnneks juba seljataga. Aga millised need eksamid olid!
Tõsi, kirjanditeemad olid head. Saatusekaaslased ning ka koolivälised isikud leidsid üksmeelselt, et igaühele leidus sobiv. Polnud näiteks keerukaid tsitaate nagu varem. Aastate võrdlemine näitab, et seekord olid lausa üle aegade lihtsad teemad. Samas ei tasu enne tulemuste teadasaamist hõisata. Teemal, mis tundub labane ja selge, on kõige lihtsam kirjutada sisutut targutust. Ja möödakirjutamise oht säilib muidugi alati.
Kui subjektiivse mõttetöö vilja puhul on hindajate punkte võimatu ennustada, siis matemaatikaga on asi selge. Lahenduskäik ja vastus kas on õige või ei ole. Pärast nimetatud eksami esimese osa lõppu valitses Jõgeva Gümnaasiumi eksaminandide hulgas täielik lootusetus ja meeleheide. Esimene osa, mis peaks olema kergem ja seega täielikult jõukohane isegi matemaatikat kitsama programmi järgi õppinutele, rabas ebatavalisusega. Ülesanded polnud mitte niivõrd võimatud lahendada, kui uudsed. Uue asja puhul peab esmalt andma mõtlemisaega, kuidas probleemile läheneda. Aega on riigieksamil aga täpselt nii palju, et õpilane jõuab ülesandele pilgu peale visata ning selle kiiresti ja mehhaaniliselt lahendada. Küsimust, mille sarnast kunagi ette pole tulnud, kahjuks automaatselt lahendada ei saa. On kostnud isegi arvamusi, et tänavune matemaatikaeksam polnud kooliprogrammi kohane.
Teine osa oli tuttavlikum, kuid ka seal osutusid 20-punktised ülesanded sageli üle jõu käivaiks. Eksamiruum oli laetud negatiivsete emotsioonidega ning paljud õpilased masenduses mitu päeva hiljemgi. Purunes lootus heale punktide arvule ja süvenes hirm läbi kukkuda. Teha pole aga enam midagi?</P>
Miks peab riigieksam nii raske olema? Eelmisel aastal olid ülesanded samuti küllalt keerulised ning seetõttu oodati sel aastal pisut kergemaid. Tegelikkus oli, et tänavu koostasid matemaatika riigieksami uued inimesed ning see erines paljuski eelmistest eksamitest.
Võib-olla tahetakse nii vähendada ülikooli sisse saanute arvu. Tartu Ülikoolis kasutusel olev lävendisüsteem laseb riigieelarvelistele kohtadele õppima ju kõik, kes lävendi ületavad. Kui eksam on raske, tuleb vähem neid, kes palju punkte teenivad ja sisse saavad. Ehk on see kaudne meetod kutsehariduse propageerimiseks?
Teine võimalus on, et see on samm kõrghariduse tasuliseks muutumise suunas. Noored, kes riigieelarvelisele kohale ei saa, aga ihkavad ülikooli, suruvad hambad risti ja asuvad tasulisse õppesse.
Rasked eksamid ja sellest järelduvad kehvad tulemused kitsendavad ellu astuvate noorte valikuid. Õnnelikud on nüüd need, kes kindlalt ei tea, kuhu ja mida soovivad õppima minna. Nad ootavad ära tulemused ja vaatavad siis, millised on nende väljavaated.
Seevastu abituriendid, kel kindel siht silme ees, võivad rängalt pettuda, kui ei pääsegi soovitud ala omandama. Sageli ei saa neid süüdistada puudulikus eksamiks valmistumises. Selleks ei saagi tegelikult valmistuda, sest iga eksam on erinev. Tulemuse saavutamisel mängivad olulist rolli nii kogu kooliaja jooksul külge jäänud teadmised kui ka puhas õnn.
Samas võib-olla ei peagi kehva matemaatikatulemuse pärast väga kurvastama. Reaalained ei ole ülikoolis kas kahjuks või õnneks just kõige populaarsemad. Kaaslaste sõnade järgi tundub, et jätkuvalt pakuvad enim huvi ajakirjandus, riigiteadused, ajalugu ja juura. Kõik, mida on raske saavutada, on ju iseäranis ihaldusväärne. Nüüd ei juleta muidugi enam väga kõva häälega oma eesmärkidest rääkida, sest eksamitulemused otsustavad. Õlekõrrena pakub Tartu Ülikool sellest aastast alates akadeemilise testi tegemise võimalust, mille rohkem kui 80 punktile sooritanu võib õppida, mida soovib, sõltumata valitud eksamitest. Vastavalt ei ole akadeemilises testis 80 punkti saamine nii ?kerge? kui riigieksamil. Seega võib seda testi teha rohkem enda rahustuseks, loota selle peale eriti ei saa.
Ühes on enamik gümnaasiumilõpetajaist veendunud: Jõgevale nad ei jää. Ülikooli, rakenduskõrgkooli, kutsekooli, välismaale, tööle Ÿ võimalusi enese arendamiseks ja (elu)koolitamiseks on. Ja võimalusi tuleb alati maksimaalselt kasutada.
Sandra Maasalu
