Alates märtsist asub Põltsamaa vallas Ragn-Sellsi asemel jäätmevedu korraldama aktsiaselts Eesti Keskkonnateenused. Nii selgus riigihanke tulemuste põhjal.
Põltsamaa vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Ain Valu sõnul on see tingitud eelmise lepingu lõppemisest. Eesti Keskkonnateenused AS (EKT) valiti teenuse osutajaks riigihankel, mille korraldas omavalitsuste moodustatud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehooldekeskus.
„Nagu ikka riigihanke puhul, võitis kehtestatud tingimustele vastav soodsaim pakkuja,“ selgitas Ain Valu. „Kuigi palju muutusi ei toimu. Niipalju küll, et vahepeal on muutunud valla jäätmehoolduseeskiri ning uus teenusepakkuja pidi olmejäätmete tekkekohas liigiti kogumisel minema täpsemaks,“ lisas keskkonnaspetsialist.
Üleeile ja eile toimusid infopäevad Põltsamaal ja Puurmanis. Täna saab keskkonnateenuste kohta küsida Adaveres.
Konteinerit saab nii osta kui ka rentida
„Põltsamaa valla inimesele saadeti rahvastikuregistri alusel välja eeltäidetud lepingud, mis pidid klientideni jõudma veebruari esimese nädala jooksul. Lepingud tuleb üle vaadata, vajadusel teha täiendused, mis puudutavad konteineri rendi- või ostusoovi, tühjendussageduse muutmist, aadressi ja kontaktandmete täpsustamist. Need tuleb allkirjastatult tagasi saata,“ rääkis Keskkonnateenuste ASi Lääne regiooni logistik Tiia Tomson.
„Kui keegi ei saanud lepingut, siis tuleb meile teada anda, kontrollime andmed üle ja saadame lepingu. Koos lepinguga saadeti ka tühjendusgraafikud. Neid on võimalik muuta,“ lisas logistik.
„Kui inimene kasutas Ragn-Sellsi masintühjendatavat konteinerit, ei ole uut konteinerit tarvis. Eeldame, Ragn-Sells teeb neile, kes konteinerit rentisid, ettepaneku see välja osta. Kui klient ei soovi, viivad nad konteineri ära ja kliendil on võimalik rentida või osta konteiner Keskkonnateenustelt,” rääkis Tomson.
EKT klienditeenindaja Õilme Põlluste sõnul oli infopäevade kõige sagedasem küsimus püsimakselepingute kohta.
„Lepingud, mis on sõlmitud kliendi ja panga vahel, tuleb lõpetata kliendil. Pärast esimese arve saamist saab arvel oleva viitenumbriga sõlmida uue püsimakselepingu. Need kliendid, kellel on kõige väiksem konteiner, saavad esimese arve alles pärast teist tühjendamist, sest aktsiaselts ei väljasta väiksemaid arveid kui 3.60 eurot. Et hajaasustuspiirkonnas tühjendatakse konteinereid kord kvartalis, võib esimene arve tulla alles juulis,“ selgitas Põlluste.
„Oleks mõistlik, kui andmed oleks kontrollitud esimeseks märtsiks või vähemalt enne esimest veopäeva,“ selgitas EKT müügispetsialist Steve Willmann.
Sellest, kui palju on võimalik uut prügiveolepingut sõlmides tingimusi muuta, rääkis Willmann: „Kohalik omavalitsus kehtestab reeglid ja neist lähtume. Kui on mingeid erandeid, siis neid teeb kohalik omavalitsus. Meie ei saa otsust vastu võtta, saame ainult täita kohaliku omavalitsuse ettekirjutusi. Kui on kirjas, et konkreetsele aadressile kord 28 päeva jooksul, siis nii teeme. Kui pannakse kirja, et enam pole nii tihti vaja, siis nii on. Meie saame praegu eelmise vedaja andmed ja toimetame nende pealt edasi.“
Teenus vastab uutele nõuetele
Steve Willmann rääkis, et Põltsamaa infopäev oli rahvarohke. „Inimesed olid suhteliselt hästi kursis ja asja vajalikkuses veendunud. Võibolla tekitab ebamugavust teenusepakkuja vahetumisega kaasnev bürokraatia. Ja ehk ka see, et mõnel on kalendrisse aasta lõpuni prügipäevad juba kirja pandud ja need nüüd mõnevõrra muutuvad,“ nentis ta.
Liigiti kogumisel on vallad lähtuvalt jäätmeseadusest kehtestanud uued jäätmekorralduse eeskirjad ja need lähevadki üha karmimaks.
„Me pakume uutele eeskirjadele vastavat teenust, näiteks pakendijäätmete ja paberi konteinereid suurte majade juurde. Sest avalikku kogumisvõrku nagunii korrastatakse ja inimene on loomult mugav, ega ta väga taha oma pakenditega kaugemale minna. Kas Põltsamaa inimeste elu läheb puhtamaks ja mugavamaks, sõltub neist endist, aga võimalused on loodud,“ selgitas müügispetsialist.
Mis Põltsamaal kogutud olmejäätmetest edasi saab? „Sõltub olukorrast, need lähevad kas Irusse põletamiseks või Paikuse prügilasse, kus on automaatne sorteerimisliin, mis eraldab olmejäätmetest metalli, plasti ja muud veel. Aga selle kvaliteet peaks olema võimalikult hea, et see sobiks sekundaarseks tooraineks. Mida vähem on seal toidujäätmeid, seda parem. Eestis on neid olmejäätmete hulgas ikka palju,“ ütles Wilmann.
ANDRA KIRNA
