Lõppeva talve Eestimaa ametlik külmarekord mõõdeti Jõgeva ilmajaamas 11. märtsil ? -27,8 kraadi, mis kinnitab veelkord, et Jõgeva väärib külmalinna nime. Pakasepäevadega jõudis muld põldudel külmuda keskmiselt poole meetri sügavuseni. Alla ?20 kraadi langes temperatuur sordiaretusinstituudi automaatilmajaama andmeil seitsmel ööl.
Väga külm tundus ilm pidevalt puhuva tugeva põhjatuule tõttu ka pööripäeva ümbruses, kuigi termomeetri näidu järgi oli siis öösel ainult 10 kraadi külma, päeval tõusis temperatuur isegi nulli lähedale ja päikesepaistel sulatas.
Tugev lumekoorik kandis inimestki
Lumele tekkis tugeva tuule mõjul tihenemisest ja ööpäevasest temperatuuri kõikumisest koorik, mis kandis paiguti inimestki.
Järsult soojaks läks ilm vahetult enne suurt reedet 24. märtsil, kahel päeval mõõdeti õhusooja 7-10 kraadi, mis sulatas kiiresti lund ja pani veed jooksma, vahtramahla liikuma.
Üldjuhul laguneb meil püsiv lumikate Jõgeval 22. märtsil ja seega jäi tänavune lumeminek hilisemaks. Lumi oli küll suhteliselt paks, aga kohev ja sulas kiiresti vähemaks, suuri veeloike põldudele jätmata.
Rohke päikesepaiste ja vähese õhuniiskuse tõttu oli aurumine suur, mis omakorda vähendas lumest sulanud vett.
Öine külm kahjustas puid
Sooja ilmaga muutusid linnud häälekamateks ja toimekamateks ning neid oli kergem märgata. Lisaks juba kuu esimesel poolel kohale jõudnud künnivarestele nähti ja kuuldi rändlindudest lõokest, kuldnokka, kiivitajat, hallhaigrut. Siit lahkumata olid veel mitmed talikülalised ? hangelinnud, urvalinnud, siidisabad ja vesipapid.
Kuu lõpus läks ilm mõnevõrra külmemaks tagasi. Öösiti oli kümme ja enam kraadi külma, päeval aga sulatas. Sellised päikesepaistelised soojad päevad külmade öödega teevad kahju puudele, lõhkudes päikese käes soojenenud ja öösel külmuvate tüvede koort. Eriti suured on temperatuuri kõikumised tumedatel tüvedel lumega kaetud ümbruses.
Samuti põhjustavad kevadised temperatuurikõikumised põldudel päevasel ajal pinnalt sulamise ja öise külmetamisega taimede külmakergitusi, juurte katkirebimisi.
Aprilli ilma raske ennustada
Aprill on tuntud oma tujuka ilma poolest. Sel kuul võib esineda juba suvist soojust ja siis kohe järele külma, sadada lund. Sageli, kui aprillis külmaperioodid tulemata jäävad, esinevad need mais, nagu oli eelmisel kevadel. Senine aprillikuu maksimumtemperatuur 27,1 kraadi mõõdeti Jõgeval alles mõned aastad tagasi (24. aprillil 2000. aastal).
Sageli meenutatakse jüripäeva paiku 1988. aastal maha sadanud rohket lund ja esinenud tuisku, mis liikluse seisma pani ja hanged meetri kõrguseks kergitas.
Nii ongi aprilli ilma väga raske ette ennustada. 40 viimase aasta keskmisena on kelts läinud Jõgeva ümbruse põldudelt 12. aprillil ja mullad tahenenud harimisküpseks 23. aprillil. Kuna tänavu läks lumi tavalisest hiljem ja palju varakevadisest päikesekiirgusest lume pinnalt tagasi kiirgus, siis on see Heino Toominga teooria järgi eelduseks, et mullad ei kuiva kiiresti ja tõenäoliselt saadakse hakata põldu harima tänavu tavalisest hiljem.
LAINE KEPPART,
Jõgeva SAI agrometeoroloog-ekspert
