Marja Korpimäki avas Alatskivil restorani

  

Rohkem kui nädal tagasi avas Rannal elav Marja Korpimäki Alatskivil restorani Apollo Belvedere, mis asub samades ruumides, kus varem oli söögikoht Talli Tare. Esialgu on restoran avatud iga päev kella 9 – 18.

Laudadel pitslinad, vaasides lihtsad lilled, puhkenurkades istumiskohtadel padjad, endisaegne mööbel – kõik see tekitab eriliselt koduse meeleolu. Tagauksest tuleb perenaine Marja Korpimäki rahulikul sammul külastajatele vastu, küsib tasasel häälel nende soovi ja juhatab siis lauda. Viimasel ajal Eestimaa avalike kohtade kalgilt pealetükkiva viisakuse ja pingutatud valmisoleku kõrval mõjub see igatahes väga kosutavalt.

Rääbis on alati olemas

Pärast seda, kui soomlanna Marja Korpimäki möödunud aasta oktoobrikuus Alatskivil vanas maakivihoones asuvate endise Talli Tare ruumide ja kõrvalhoonete omanikuks sai, alustas ta esmalt kunagise söögikoha remondiga. Päevinäinud ja vahepeal tühjalt seisnud ruumides oli teha palju. Isegi põrandalauad olid nii mädad, et tuli uus põrand panna, vahetati uksed, baarilett lõhuti välja, kõik seest sai valgeks krohvitud-värvitud. Just nimelt valgeks, nii oli perenaise tahtmine. Krohvipind on samuti taotluslikult krobeline ja siin-seal krohvialust osa meelega näha jäetud. Kõige sellega klapivad kokku ka vanaaegsed kapid, peeglid ja muu selline. Et maja on muinsuskaitse all, olid sealsed ametnikud asjaga väga päri, ütlesid koguni, et niimoodi nad enam-vähem seda ette kujutasidki.

“Nii sinu moodi,” on tunnistanud kõik Marja sõbrad ja tuttavad, kes tema uues restoranis juba käia jõudnud. “Et siin oleks kodune, mitte liiga peen ja et oleks hea maitsega toit, see oli mu eesmärgiks,” kinnitab Marja ise. Head toitu pakutakse Apollo Belvederes tõepoolest. Ja rääbis on alati olemas. Kuigi asutakse Peipsi ääres, pole kohalikku rääbist Marjal oma külastajatele küll pakkuda, see tuuakse talle Soomest külmutatult kohale. See-eest on koha Peipsi järvest püütud ning sellest valmistatud praadi samuti alati saada. Nii liha- kui ka kalatoitude juurde pannakse ohtralt värsket ja rohelist salatit.

Turismihooaeg on alles ees

Niisama rahulikult, nagu uues restoranis teenindamine kulgeb, avati ka külastajatele uksed. Pidulikku tseremooniat välja ei kuulutatud. “Meil olid lihtsalt enne uksed lahti, kui inimesi teenindama hakkasime ja igaüks võis tulla vaatama,” räägib Marja. Külalisteraamatusse on aga siiski juba häid sõnu kirjutatud ning restorani kodusust kiidetud ja soovitud, et Apollo Belvederest kujuneks edaspidi Peipsi piirkonna parim söögikoht. Töömehed aga tõid kingituseks suure sümboolse puust võtme.

“Kokkasid ja teenindajaid oleks küll juurde vaja,” ütleb restorani perenaine Marja, kes ka ise, kui vaja, keedab, küpsetab, teenindab ja koristab. Praegune tubli kokk, Kassinurmes elav Valli Villems, on tulnud appi vaid ajutiseks, kauaks ta jääda ei saa. Aga turismihooaeg on veel ees ja ilmselt toob see ka restorani rohkesti külastajaid. Ehkki Apollo Belvedere oma avamist eriti ei reklaaminud, on see siiski üles leitud ning tänaseks on siin mõnedki sünnipäevad ja kokkutulekud ära peetud ning kohti kinni pandud tulevikukski. Et 27. juunil on Alatskivi lossi pargis Vanemuise suveteatri esietendus “Vihurimäe”, mida edaspidi mängitakse veel üheteistkümnel korral, käivad näitlejad juba nüüd proovide ajal söömas ja ehk leiavad tulevikus siia tee ka vaatajad.

Rannalt Alatskivile iga päev

Juulikuus on Alatskivil tulemas suvelaat “Vanad head asjad” ning päeva lõpus peetakse restorani Apollo Belvedere hoovis simmanit. Mõistagi tuleb selleks ka restorani pererahval valmis olla. Oma restorani nime pole soomlannast omanik Marja  juhuslikult valinud. Siinset ajalugu uurides sai ta teada, et ligi sada aastat tagasi seisis Alatskivi mõisast pooleteise kilomeetri kaugusel kreeka päikese-, valguse- ja ennustusjumala Apolloni kuju, mille oli lasknud sinna paigaldada mõisa peahoone rajanud parun Arved Georg von Nolcen. Alatskivilt viidi kuju 1937. aastal Tallinna Kadriorgu. Belvedere tähendab aga itaalia keeles ilusat vaadet.

Oma suuri plaane kõrvalhoonetega seoses pole Marja samuti maha matnud. “Praegu teeme tööd ja kui raha jälle koguneb, saab edasi ehitatud,” ütleb ta. Pala vallas Rannal asuvat külalistemaja pole Marja siiski veel ära müünud, nagu tal varem plaanis oli. “Vahemaa on ainult kuusteist kilomeetrit, esialgu jõuan sealt tööle käia küll,” leiab ta. Külalistemajas toimetab seni tema asemel sõbranna. Ka heategevusega tegeleb Marja endistviisi edasi ning vahendab eelkõige abivahendeid. “Kui kellegi vaja kõndimisraame, keppe või midagi seesugust, siis võib minu poole pöörduda,” kinnitab ta. Rahvatantsu ei kavatse Apollo Belvedere perenaine samuti maha jätta. Kuigi ta Rannal enam tantsurühmas kaasa teha ei jõua, on ta Alatskivi Maarahva Seltsi rahvale lubanud, et hakkab sügisest sealses tantsurühmas tantsima. 

VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus