Nüüd sõidab ta igal hommikul üle saja kilomeetri Tallinnast Kundasse ja õhtul taas tagasi, sest Kundasse Kohavate pere vähemalt esialgu kolida ei kavatse.
?Nüüd tehakse hea tee ka, nii et pole hullu,? vihjas tselluloositehase juht käimasolevale Tallinna-Narva maantee põhjalikule remondile.
Lisaks Kohavale sõidavad iga päev Tallinnast Kundasse Estonian Celli nime kandva tehase finantsdirektor Riia Ratnik, tootmisdirektor Lauri Raid ning Heinzel Grupi ja Larvik Cell?i toodete turustamiseks Põhjamaades ja Balikumis loodud ühisfirma Heinzel Sales Nordic juht Hainar Õunapuu.
?Eks see ole ikka väga suur väljakutse, tegemist on täiesti uue tasemega Eesti metsatööstuses,? lausus ta. Tselluloosi ja paberi tootmine tähendab ka vähemväärtusliku puidu ärakasutamist.
- Lätis ja Leedus töötamise kogemus
- Otsis uusi võimalusi
- Karmid keskkonnatingimused
- Koolitavad töötajaid ise
- Õpib iga päev midagi uut
Imaverre Eesti suurima nüüdisaegse saeveski ehitanud Margus Kohava müüs oma Põltsamaa kodu 2001. aasta sügisel, kui asus tööle Tallinna tolleaegse Eesti suurima metsatööstuskontserni Sylvester arendusdirektorina. Ettevõte vajas tema oskusi rohkem pealinnas kui Imaveres, sest Sylvesteril oli käsil saetööstuse rajamine Lätis Launkalnes ja peagi ka Leedus Alytuses.
Pärast Imaverest Tallinna kolimist käis ta kõigepealt üheksa kuud Pärnu lähedal Saugal sealses saetööstuses tööl.
Launkalne saeveski nõukogu esimehena sõitis Kohava 2001. aasta sügisest ka kaks korda kuus Lätti, kus Põhja-Lätimaale Valmiera lähedale, Eesti-Läti piirist umbes 80 kilomeetri kaugusele Riia-Pihkva tee äärde kerkis Läti tolleaegne moodsaim saetööstus. Põhja-Lätis oli piisavalt peenpalki, mida Launkalnes Imavere saeveski eeskujul peeneks saagida.
Et Läti puiduturul läks Sylvesteril edukalt ja Launkalne käivitus probleemideta, otsustati kiiresti liikuda edasi Leedu suunas. 2002.aastal, kui Läti saeveski valmis sai, alustati Lõuna-Leedus Alytuses saetööstuse rajamist. Tõsi, mitte tühjale väljale nagu Põhja-Lätis Launkalne külas, vaid vana saetööstuse asemele.
2003. aasta veebruaris müüsid Sylvesteri omanikud oma aktsiad Põhjamaade suurimale metsatööstuskontsernile StoraEnso. Margus Kohavast sai StoraEnso Timberi Eesti tütarfirma arendusjuht. Kohava töös ei muutunud esialgu midagi, sest tuli lõpetada Alytuse saeveski rajamine ja see edukalt tööle panna. 2003. aasta sügisel oli Leedu saetööstus valmis.
Uute väljakutseteta aasta Põhjala vägeva juures veenis käivitaja-tüüpi juhti otsima tegevust, mis pakuks pinget. ?StoraEnso Timber oli minu jaoks natuke liiga suur ja jäik ning isikupäratu organisatsioon. Seal oli küll mugav töötada, kuid ühe isiku mõjutusvõimalused on selles firmas väga piiratud,? tunnistas Kohava.
Sellepärast polnud Larvik Celli juhtidel tarvis Kohavat pikalt veenda. ?Ma võtsin ikka mõtlemisaega ka, peamiselt selleks, et perega konsulteerida,? märkis ta.
Kunda linna lääneserva rajatav tehas asub paekalda lähedal ja jääb alale, kust kunagi pidi raudtee sadamasse minema. Läheduses on kaitsealune lehtpuumets.
Kunda linnajuhid suhtuvad uude suurettevõttesse väga soodsalt, kuigi mõned linnaelanikud on siiani väga tugevalt tehase vastu meelestatud. Suurim tehase vastu töötamine on praegu lõppenud, kuid pole välistatud, et see käivituseelsel ajal taas uuesti ei elavne.
?Ega need inimesed, kes tehase vahetus läheduses elavad, ja needki, kelle majade lähedalt suured puiduveokid pidevalt mööda hakkavad voorima, rõõmust just ei hüppa, kuid midagi hullu pole siiski karta,? kinnitas Kohava.
Kunda haavatselluloosi tehas on saanud esimese keskkonna kompleksloa Eestis. Ja tingimused selles on märksa karmimad kui sarnastel ettevõtetel Soomes või Rootsis. See seab puhastusseadmetele omakorda veelgi karmimad nõudmised, mis teeb ehituse tunduvalt kallimaks.
Veel tuleb jälgida näiteks merepõhja. Merepõhja elustiku uuringud enne tehase käivitamist maksavad näiteks umbes 350 000 krooni. Ka pärast tehase käikulaskmist tuleb meres teatud aja tagant mõõtmisi teha.
Tehasesse tuleb uusim tehnoloogia, mis maailmas üldse haavatselluloosi valmistamiseks on. Seadmete põhitarnija on Austria firma Andritz, ettevõttel on muu hulgas osakonnad nii Soomes kui ka Rootsis. Näiteks tuleb puidu ettevalmistuse osa hoopis Andritzi Soome, kuivatid aga Rootsi tehasest. Osa seadmeid valmistab Andritz allhanke korras ka Eesti ettevõtetes.
Kohava rõhutas, et Andritz tarnib küll põhiseadmed, kuid peatöövõtja Saksa kontsern RWE Industrie-Lösungen GmbH on projekteerinud kogu protsessi ja seega ka vastutab kogu tulemuse eest.
Uus tselluloositehas annab tööd umbes 70 inimesele, kaudne tööhõive on mitu korda suurem, sest tehas vajab haavapuitu, mida tuleb kõikjalt üle Eesti ja kaugemaltki kokku vedada. Samuti tahavad inimesed süüa, vajavad eluasemeid, transporditeenuseid, hooldusteenuseid jne
Läheduses on neli väikelinna, mis suudavad ilmselt ettevõttele ka piisava kvalifikatsiooniga tööjõu tagada. Lisaks veel Haljala ja Viru-Nigula vald. ?Meie nõudmised töötajatele on kaunis suured nii hariduse, kogemuste kui ka isikuomaduste poolest,? kinnitas tehase juht.
Margus Kohava ei usu, et tselluloositootmise kogemusega inimesed Tallinnast ja Kehrast Kundasse tulevad. ?See majandusharu on ju sisuliselt välja surnud, ka koolitamine on lõppenud,? nentis ta.
Oma töötajad koolitab Estonian Cell kaheksa-üheksa kuuga ise Kundas välja. Väljaõpe hakkab toimuma eesti keeles. Eeldatakse, et kõik töötajad oskavad seda keelt piisaval tasemel. Juhendid on tõlgitud eesti keelde ? osa dokumente tõlgib seadmete tarnija, osa tõlkeid tuleb organiseerida kohapeal. Eestikeelsed peavad olema kõik kasutusjuhendid ja ohutusnõuded, hooldusjuhi või spetsialisti jaoks mõeldud spetsiifilised juhendid võivad aga olla mõnes muus keeles, mis on arusaadavad mõlemale osapoolele, seega inglise- või saksakeelsed.
Esimesed kuulutused tööjõu leidmiseks on ajalehtedes ilmunud, tagasiside on väga elav. Praegu Kundas tegutsev meeskond on rahvusvaheline ? seal on sakslasi, soomlasi, kanadalasi, rootslasi, austerlasi. Töökeeleks on juhtkonnal praegu inglise keel.
Linna elu aktiviseerib tehas kindlasti, samuti annab uus tehas tööd sadamale ? laevad viivad tselluloosi ja toovad ka puitu, ka osa tehases kasutatavatest kemikaalidest saabub tankeritega.
Seoses projekti suuruse ja iseloomuga on peatöövõtjaga sõlmitud täisvastutuse leping. See tähendab, et peatöövõtja hangib kõik ehitusload, projekteerib, ehitab tehase valmis ja hangib ka sisseseade ning koolitab personali, täidab kõik garantiid eelnevalt kokkulepitud summade ulatuses. Kui nad seda teha ei suuda, on nad kohustatud omal kulul tehase ümber ehitama.
?See pole meie väljamõeldis, taolisi lepinguid nõudsid pangad,? kinnitas Kohava. Peatöövõtjaks on Saksa suurkontsern RWE Industrie-Lösungen GmbH, kes on projekteerimise ja projekti juhtimise edasi andnud 100- protsendiliselt talle kuuluvale Kanada firmale KSH Solutions.
Põhilised alltöövõtjad ehitusel on YIT, nii Eesti kui Soome esindused, Merko, E-Betoonelement ja paljud teised. Ehituse edenedes lisandub aina uusi eritöödele spetsialiseerunud firmasid. Veepuhastusseadmed teeb YIT, leitud on ka torutööde tegijad ja seadmete monteerijad.
Suvekuudel võib Kundas Estonian Celli tehase ehitusplatsil olla päevas 500 või rohkemgi ehitajat. Ehitaja on peaaegu enam-vähem graafikus. ?Kui plaanid on tehtud aastaid tagasi, siis on loomulik, et tegelik töö läheb pisut teistmoodi, sinna pole midagi parata,? tõdes tehase juht.
Margus Kohava ise iga päev tehase ehitust ei juhi, kuid kogu meeskond hoiab ehitusel silma peal ja jälgib tööde kulgu tähelepanelikult. ?Lepingu iseloomust sõltuvalt on meil ainult piiratud võimalused ehitust mõjutada, aga, kui tehast üle andma hakatakse, võime öelda, mis meie hinnangul kvaliteetselt tehtud pole,? lausus Kohava.
Tselluloositööstus on Margus Kohava jaoks uus valdkond, nii et ta peab iga päev ka ise õppima. Erinevalt saeveskist ei saa tselluloositehast niisama lihtsalt korraks seisma panna, et mõne aja pärast jälle edasi töötada.
?See tehas on nagu üle Atlandi lendav lennuk, millele pole võimalik lennu ajal hooldust teha,? nentis ta. Seega peab kogu meeskond selle nimel tegutsema, et tehas häireteta töötaks. Ühes vahetuses on põhiliinil ametis vaid neli inimest, lisaks veepuhastusjaama operaator. Tehas töötab vahetustega ööpäeva läbi ehk 24 tundi ja 7 päeva nädalas. Kokku palgatakse viis vahetust, et inimesed saaksid puhkepäevad.
Oma endiste kolleegidega suhtleb Margus Kohava nüüdki. Ta helistab neile ise ja tunneb nende käekäigu vastu huvi, kuid vanadel tuttavatel külas käia eriti ei jõua. Põltsamaalgi käis viimati paar aastat tagasi. Abikaasal ja lastel jäid Põltsamaale head tuttavad. ?Nüüd on nii, et osa inimesi satub mõnikord Tallinna ja siis käiakse meil külas,? märkis ta.
Kunda haavatselluloosi tehas
*Omanikud võrdsetes osades Heinzel Holding, Larvik Cell, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD)
*Maksumus 2,4 miljardit krooni
*Täisvõimsus 140 000 tonni puidumassi aastas
*Toormevajadus 380 000 tihumeetrit haava paberipuud aastas
*Töötajaid 70-80
HELVE LAASIK
