Jõgeval Betti Alveri muuseumis saab 26. veebruarini vaadata Margit Karu fotonäitust „Mesipuu, mesipuu“, mis annab ülevaate tänapäeval kasutusel olevate mesitarude konstruktsioonist, ent paneb ka mõtlema mesilaste tähtsuse üle ökosüsteemis.
Margit Karu, kes töötab põllumajandusameti Jõgeva büroos, on varemgi näitustega üles astunud – kas üksi, kahekesi teise autoriga või suurema rühma koosseisus. Enamasti on ta näidanud fotosid, ent maakonna kunstnike ühisnäitustel on väljas olnud ka tema teravmeelse kontseptsiooniga installatsioone. Samuti on mesipuupiltide näituse aluseks vaatajat kõnetav kontseptsioon.
Loovusel pole piire
Esimese mesipuupildi tegi Margit Karu 2012. aastal, kui käis Kurgja talumuuseumis vaatamas üht suvelavastust. „Enne etenduse algust muuseumi maa-alal jalutades nägin köitvat pilti: õhtune madal päike paistis vanadele mesitarudele, taamal oli aga tõusis udu. Jäädvustasin vaate ja pärast seda hakkasin kummalisel kombel ka igal pool mujal mesipuid märkama. Nii kasvaski ühest pildist välja terve näituseprojekt,“ ütles Karu. Tolle Kurgjal tehtud pildi, millest idee idanema hakkas, paigutas ta nüüd näituse plakatile.
Mesipuid on Margit jäädvustanud Eesti eri paigus, aga ka Valgevenes. Tuttavate mesinike juures oli võimalik teha lähivõtteid, võõrastes valdustes tuli piirduda delikaatsete kaugvõtetega.
Pildistades pööras Margit tähelepanu tarude konstruktsioonilistele lahendustele, mis on mõnikord vägagi nutikad, aga ka tarude kujundusele. Kes on mesitaru rahvusvärvidega kaunistanud, kes maalinud mesilaste eluaseme seintele kohaliku kihelkonna rahvarõivaseeliku triibustiku. „Inimeste loovusel pole tegelikult piire, ka mesipuude kujundamisel mitte,“ sõnas Karu.
Puit ja plast
Tema fotosid vaadates joonistub välja trend, et uudsed korpustarud hakkavad traditsioonilisi lamavtarusid välja tõrjuma ning puit tarude ehitusmaterjalina plastile alla jääma. Üksnes mesipuude näitamisega autor siiski ei piirdu, vaid soovib juhtida vaatajate tähelepanu mesilaste tähtsusele ökosüsteemis. Kui mesilased taimi ei tolmeldaks, ei kannaks need vilja ning see hukutaks inimkonna.
Praegu, vabariigi aastapäeva eel, tasub mõelda sellelegi, et mesipuu ja mesilaspere kujund on eesti luules ja muusikas avarama tähenduse omandanud: need sümboliseerivad meie ühtehoidmist, kestmist ja vastupanu võõrale võimule.
Margit Karu mesipuuteemalist näitust toetas kultuurkapitali Jõgevamaa eksperdigrupp.
RIINA MÄGI
