Nagu legendaarset mat?i meenutanud Eesti Olümpiaakadeemia peasekretär Kalle Voolaid märkis, võinuks eestlaste esimene olümpiamedal vabalt ka kuldne olla, ent selleks tulnuks Kleinil pärast mammutmaadlust Asikaineniga veel sama päeva õhtul uuesti matile minna. Seda ta kurnatuse tõttu mõistagi enam ei suutnud ning andis finaalivastasele loobumisvõidu.
Kuipalju eestlased 95 aasta jooksul üldse olümpiamedaleid võitnud on, seda võib igaüks Sõpruse pargis kõrguva monumendi ?Tee Olümposele? sammastelt lugeda. Sellesama monumendi jalamil andis Sõpruse pargi rajaja Ants Paju üle tunnustuskirjad mitmele Jõgevamaa noorele, kes oma teeotsa spordis juba leidnud ning kes peatselt meie olümpialaste ridu täiendada võivad. Tunnustuskirjad said ka nende treenerid. Enne seda oli noorsportlastel au heisata koos olümpiavõitjate Erika Salumäe ja Ivar Stukolkiniga (viimane on ka Olümpiavõitjate Kogu esimees) Eesti Olümpiakomitee lipp, mille EOK Sihtasutusele Põltsamaa Sõpruse Park tänavu kevadel kinkis.
Viis puutähistEesti olümpiaajaloole pühendatud päevaga haakus hästi viie puutähise avamine Sõpruse pargis. Seekord said graniittähise Eesti Olümpiakomitee kahe esimese esimehe, Karl Friedrich Akeli ja Johan Laidoneri ning olümpiarattur Lauri Ausi mälestuspuud, samuti kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu ja maadleja Küllo Kõivu istutatud puud. Küllo Kõivu ja Kristjan Palusalu istutatud puude tähiste avamisel osalesid ka nende lähedased.
?Isa jõudis elu jooksul päris palju puid istutada, kuid kuipalju neist tähistatud on, ei oska öelda. Igatahes on see graniittähisega kuusk siin väga ilus mälestusmärk isale,? ütles Kristjan Palusalu tütar Helle Palusalu.
Tema arvates on olümpiavõidul ja olümpiavõitjal väikese rahva jaoks palju suurem tähendus kui suure rahva jaoks. Sama meelt oli ka EOK president Mart Siimann.
?Meil tunneb olümpiavõitjaid ja vaimustub nende saavutustest kogu rahvas, suurematel rahvustel jäävad olümpiavõidud ja -sangarid mõnikord teiste sündmuste ja teiste kangelaste varju,? ütles Mart Siimann.
Sporditee majakad
Pidulik päev lõppeski konverentsiga ?Olümpiavõitja ? sporditee majakas. Kas? Kellele? Kuidas??, millel oli kõneaineks eelkõige olümpiasangarite mälestuse vääriline jäädvustamine. Seltskond oli selle teema käsitlemiseks igati pädev, sest nii Eesti Olümpiakomitee, Eesti Olümpiaakadeemia kui ka Olümpiavõitjate Kogu olid sündmusel esindatud kõige kõrgemal tasemel.
?Ei saa öelda, et meil olümpiasangarite saavutused väärtustatud ja jäädvustatud poleks,? ütles EOK president Mart Siimann. ?Oleme välja andnud nii olümpiavõitjaid kui ka kõiki olümpiamedali võitjaid tutvustava raamatu ning koostöös Eesti Pangaga olümpiavõitjatele pühendatud mündi. Ka saavad olümpiavõitjad rahalist toetust. Olümpiakomitee oli osaline ka Martin Kleinile Viljandisse mälestussamba püstitamisel. Ammu on õhus ka olümpiakangelaste pargi rajamine, kus võiksid seista kõigi olümpiavõitjate büstid. Pole võimatu, et selline park rajatakse uue Eesti Spordi Maja juurde: see on plaanis tulevikus uude kohta kolida.?
Tunnustavaid sõnu ütles Siimann selle kohta, mida Ants Paju teinud olümpiasangarite mälestuse jäädvustamiseks Sõpruse pargis.
Sama meelt oli ka Eesti iseseisvuse taastamise järgne esimene EOK president Arnold Green.
?Siin, Sõpruse pargis on olümpiasangarite mälestusmärk ja mälestuspuud just õiges keskkonnas: looduslikult ilusas paigas ja Kesk-Eestis, kuhu igast meie maa nurgast pea ühepikkune maa kohale sõita. Mina küll ei arva, et Eesti olümpialaste mälestus ilmtingimata Tallinnas jäädvustatud peaks olema,? ütles Arnold Green.
?Juba Kristjan Palusalu 1936. aasta olümpiamängudel saavutatud võitude järel mõisteti, et olümpiavõit ja olümpiavõitja pole hetkenähtused, vaid rahvuse identiteedi olulised koostisosad,? ütles Ants Paju. ?Sain tänasest päevast innustust jätkata olümpiasaavutuste põlistamisel tehtut Sõpruse pargis. Ja veel: kaunilt kujundatud ja kultuuristatud maastikuna innustab Sõpruse park inimesi seal liikuma. Ja seegi toetab ju olümpiaideed.?
Esimese olümpiamedali võidu aastapäeva tähistamine toimus üheaegselt järjekordse maakondliku tervisepäevaga ?Sport kõigile?, mille keskmes oligi seekord Põltsamaa. Sõpruse pargist startinud jalgrattaorienteerujad fini?eerisid Kuningamäe kardirajal, kus tervisepäevaliste jaoks oli käivitatud meelelahutusprogramm. Ka Eesti Koolispordi Liidu president Erika Salumäe ja maavanem Aivar Kokk leidsid aega osaleda nii Kuningamäel kui Sõpruse pargis toimunud üritustel.
RIINA MÄGI
