Marati Mustvee vabriku direktriss saab juba aknast pisarateta välja vaadata

Nimelt on Marat lubanud Mustvee vabriku sümboolse tasu, 501 krooni eest kuus koos seadmetega rendile anda. Lunina on kindel, et kõigile 123 õmblejale ta tulevikus samasugust tööd pakkuda ei saa. ?Olen nõus, et ettevõte tuleb väiksemateks üksusteks jagada ja iga üksus saab oma töö,? märkis ta.

Üle kahekümne aasta vabrikut juhtinud direktrissi hinnangul on ümberkorraldused möödapääsmatud. ?Meil oli mugav siin Marati tiiva all, aga midagi pole parata, see elu saab nüüd otsa ja tuleb edasi minna,? rääkis ta.

Kõige rohkem rõõmustab juhatajat, et töökollektiiv on teotahteline. Väga paljud naised on Marati Mustvee vabrikus töötanud üle 15 aasta, seega staazikad õmblejad, kel veel vara pensionile jääda. ?40-50 aastased naised teevad oma tööd hästi, sest neil on palju kogemusi. Samas pole nad ka nii vanad, et ei suudaks ümber õppida,? kinnitas Lunina.

  1. Pisarad kerged tulema
  2. Direktor tunneb vastutust oma töötajate ees. Väga paljud naised on pere ainsad toitjad, sest meestel on Peipsi ääres vähe tööd. Palju on neidki, kes lahutatud ja üksi lapsi peavad kasvatama.

    Õmbleja Svetlana Vassina kasvatab kaht teismelist last juba aastaid üksi, sest ta mees on Venemaal ega maksa ka alimente. Naine ei taha Mustveest lahkuda, ta elab koos oma vanematega. ?Nad ei saa mind küll kuigi palju aidata, sest pensionäridel pole kerge elu, aga mul on ikkagi tugi olemas,? lausus naine. Svetlana Vassina loodab väga, et naistele leitakse töö.

    Kaheksa aastat õmblejana töötanud Dina Kalinina elab Raja külas ja kasvatab samuti üksi last. Ta ei kujuta praegu ette, mis saab siis, kui pärast 6. maid pole enam vaja tööle tulla. ?Mulle ei ole kõik veel kohale jõudnud, ilmselt ma ikka loodan, et midagi tuleb ja olukord muutub,? ütles naine. Ära kolida ta ei kavatse, sest elamispinda ja tööd pole kusagilt võtta. ?Minu kodu on siin,? rääkis Dina Kalinina. Tema 11-aastasel lapsel on Mustvees hea koolis käia.

    Protsessikontrolör Anna Kortasova Raja külast peab töötute naiste lisandumist niigi töötutele meestele piirkonna jaoks väga kehvaks. Ka Kortasova abikaasa on töötu. Lahkumisele pole naine mõelnud, tal on oma maja ja kaks koolis käivat last. ?Kuidas ma võtan lapsed koolist ära, kuhu me läheme?? küsis ta. Suvel elaksid Mustvee inimesed tema hinnangul veel kuidagi ära, aga mis saab sügisest, sellele ei julge Kortasova isegi mõelda.

    Naised ei saa aru, kuidas nad äkki kasututeks osutusid. Tulevikule mõeldes on enamikul pisarad silmas ja jutt jääb katki. Pingest ja tugevast stressist tingitud tervisehädade üle kaebavad paljud.

    Probleem pole ainult Mustvee ja Kasepää valla inimestega, osa töötajaid käib ka Tormast, Avinurmest, Lohusuust.

  3. Nagu välk selgest taevast

Ametiühingu usaldusisik, 54-aastane instruktor Svetlana Aganits sai alles möödunud neljapäeva lõuna paiku aru, mis juhtuma hakkab, sest esialgne sokk oli nii suur. ?Nutma hakkasin alles kodus, siis jõudis halastamatu selgusega kohale, et 7. maist pole mul enam kohta, kuhu tööle tulla,? rääkis naine. Oma vanuse tõttu on ta ahastuses, et teda pole kellelegi vaja. 34 aastat Marati Mustvee vabrikus töötanud Aganits ei usu, et suudaks kusagil mujal tööd leida.

Kuluaarijutte, et midagi on kehvasti, oli ka varem olnud. Märtsi esimesel nädalal olid ettevõttes normeerijad, kes jälgisid kattemasinal õmblejate tööd, sest õmblejad saatsid aasta algul ettevõtte tootmisdirektorile kirja, kus palusid muudetud normide kohta selgitust. ?Kui niisuguseid asju tehakse, ei oska midagi halba aimata,? väitis Aganitsh.

Juba kolmas aasta oli ettevõttel aasta lõpus ja uue aasta algul küllaltki vähe tööd, inimesed olid tööl vaid osalise tööajaga, mis oli alati tööinspektsiooniga kooskõlastatud. Enamasti lahenes olukord uue aasta algul, kui tulid uued tellimused.

Naised jälgisid ka arvutiprogrammi vahendusel, kui palju neile märtsis-aprillis tööd on. Nad leidsid märtsis umbes 60-protsendilist rakendust, kuid aprill ja mai olid tühjad. See oli tegelikult esimene ärevaks tegev signaal.

Et juhataja Anatolia Lunina 9. märtsiks Tallinna kutsuti, oli naistele halvaks endeks. Kuid Lunina jäi haigeks ja pealinna ei sõitnud. 10. märtsi hommikul tulid Marati omanik ja juhid oma hiiobisõnumiga Mustveesse.

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus