Viibinud möödunud aasta sügisel mõne päeva keset Vahemerd asetseval Maltal, kisuvad mõtted ikka ja jälle selle varem vaid kirjanduse kaudu tuttava väikese sõbraliku maa ja rahva juurde.
Lühiandmeid
Koos Eestiga sai 2004. aastal Euroopa riikide ühenduse (EU) liikmeks ka saareriik Malta, mille pindala on vaid 316 km² ning elanike arv 412 000 inimest. Nii et selles Euroopa väikseimas riigis elab umbes sama palju inimesi kui Eesti pealinnas Tallinnas. Kui veel arvandmeid tuua, siis tema kolmest asustatud saartest on Malta pindala 246 km², Gozo (Ghawdex) oma 67,1 km² ning Comino (Kemmuna) suurus 2,8 km². Täiesti elaniketa on pisemad – laiud, rahud ja kared. Eesti saari Malta omadega võrdlema hakates võib nentida, et Malta peasaar on mõnevõrra suurem Muhust, Gozo pisut väiksem Vormsist ning Comino pea sama suur kui Aegna.
Erinevalt meie Läänemere saartest, valitseb künklikel (kõrgeim koht
Parimad tingimused põllunduseks on savika pinnasega Gozol, kus kasvatatakse lilli, kartulit, lillkapsast, greipe, nisu ja otra. Tänu pehmele kliimale, võib seal aastas saada mitu saaki. Tuntud on talvel kasvatatud kartul, mida veetakse välja põhjapoolsetesse maadesse. Põldu on aga vähe ning see paikneb väikeste lapikestena, künkliku maastiku puhul, eriti Gozolil, ka terrassidena. Mulla uhtumise takistamiseks ja vihmavee kogumiseks on põllulapid ümbritsetud kiviaedadega. Et mulda on vähe, kehtib Maltal seadus, et ehitiste alla minevalt pinnalt tuleb muld hoolikalt eemaldada ja põldudele vedada.
Seoses selliste tingimustega, tuleb suurem osa igapäevaseid toiduaineid Maltale sisse vedada. Ka kütus ja masinad tuleb hankida teistest maadest.
Kuna ka magedat vett on väga kasinalt, töötab riigis viis merevee magestamise vabrikut. Saareriigi majanduse põhialus on kaubandus, laeva-, elektroonika- ja tekstiilitööstus ning turism. Just viimast võibki pidada Malta olulisimaks sissetulekuallikaks. Aastas külastab riiki üle miljoni turisti. Noored tulevad siia puhkama suvel, vanemad inimesed aga kevadel või sügisel.
Aga arutagem asja edasi, tuginedes seejuures ajaloo kogemustele.
Kohalikust keelest
Vaadates praegu Euroliitu kuuluva 27 riigi rahvaste keelelist päritolu, selgub, et valdavalt on tegemist indoeuroopa keeli kõnelevate rahvastega, välja arvatud Soome, Eesti, Ungari ja Malta põhielanikud. Eestlased, soomlased ja ungarlased kõnelevad Uurali keelkonna soome-ugri keeli, maltalased aga Afroaasia keelkonna üht semi keelt. Kui näiteks indoeuroopa päritolu rahvad saavad numbreid ühest kuni kümneni emakeeles kasutades üksteisest kaunis vabalt aru, siis mitte-indoeurooplastel tekib sellega probleeme, välja arvatud eestlastel ja soomlastel omavahel. Afroaasia keelkonna semi keelerühma kuuluvad araabia, malta, heebrea, aramea ja amhari keel.
Kui võrrelda malta keelt (omakeelselt: malti) keelerühma suurima kõnelejaskonnaga (umbes 225 miljonit inimest) araabia keelega, siis numbrite osas on siinkirjutajal õnnestunud tabada malta ja klassikalise araabia keele arvude nimedes suurt kokkulangemist. Keelelised erinevused on kujunenud pika aja jooksul ning seotud rahvarännete ja kultuuriliste lahknevustega. Araablastega samad või sarnased keelelised tähistused on mehel (raġel), naisel (mara), leival (ħobż), sõnal (kelma), eitusel (malta le, araabia la), sõrmel (saba), sadamal (marsa), liivarannal (ramla) ning muul põhisõnavaral ja peamisil maastikutermineil. Ka Jumala nimi on Alla. Vaatamata sellisele keelelis-kultuurilisele kokkulangevusele kuuluvad maltalased aga kindalt Euroopa kristlike ning araablased Aasia ja Aafrika muslimeist rahvaste hulka.
Keeleliste väljenduste käsitlemise lõpetuseks märgin veel, et maltalased tervitavad hommikul ütlusega bonġu [hääldub: bondžu] ja teevad seda õhtul sõnaga bonswa, mis mõlemad meenutavad prantslaste tervitusi bonjour ja bonsoir. Maltalaste tänusõna grazzi meenutab jälle itaallaste väljendist grazie. Looduse tähistuseks on maltalastel natura, kooli ja vabariigi omaks vastavalt skola ja repubblika. Nad on võtnud kuudele itaaliapärased, kuid jätnud nädalapäevile vanad omakeelsed nimetused. Niisiis võib juba pealiskaudsel tutvumisel märgata maltalaste keeles päris palju sarnasust itaalia, prantsuse jt romaani keeltega. Kunagi on nende keelt peetud isegi itaalia keele murdeks.
Suguvendadest araablastest eraldab maltalasi ka tähestik: malta keelt kirjutatakse ladina, araabia keelt aga araabia kirjamärkidega.
(Järgneb jaanuari alguses)
i
OTT KURS
