Kes ei mäletaks Reformierakonna äsjast valimislubadust: rohkem raha taskusse! Sõnakestki ei räägitud aga aktsiiside ehk tarbimismaksude enneolematust äkktõusust.
Reaalsus on see, et järgmine aasta viib me rahakotist täpselt 6 korda rohkem raha välja, kui tulumaksu alandamisega ja maksuvaba miinimumi tõusuga sinna juurde tuleb. Elukalliduse kasv tuleb suurem, kui varem karta oskasime. See sai selgeks Riigikogu viimastel istungeil, kui saalis algas aktsiiside tõstmise seaduse arutamine. Selgus ka tõsiasi, et valitsusjuht Ansipi senised lohutuskõned rahvale, nagu aitaks aktsiiside tõstmine meil kiiremini eurole üle minna, pole siirad. Sellepärast, et Reformierakonna eestvedamisel läbi viidav tulumaksu alandamine 18 protsendini, tõstab inflatsiooni hoopis rohkem, kui aktsiisid seda tagasi suudavad hoida. Aga inflatsioon, ehk raha väärtuse langus Eestis, ongi ju saanud takistuseks, miks Euroopa Liit meid lähitulevikus eurorahale üle minna ei lase.
Hinnatõusud on suuremad Euroopa määradest
Valitsus peaks rahvale täis tõe välja ütlema ja tunnistama, et nii kütuse, alkoholi, elektri, maagaasi kui ka sigarettide hinnale aktsiisi juurde lisamine ei teeni mitte euroraha kiirema saabumise, vaid hoopis teist ja hoopis lihtsamat eesmärki. Need aktsiisid peavad riigieelarvesse tagasi tooma selle raha, mis tulumaksu alandamisega sinna laekumata jääb. Teiste sõnadega on see paremparteide soov kiiresti kokku koguda suur hulk raha, millega oma valimislubadusi jõukamate ees täita.
Kordan veel, et tulumaksu alandamisest võidavad eelkõige suuremat, üle 20 000 kroonist palka teenivad inimesed ja kaotavad madalapalgalised ehk kuni 6000 krooni saajad. Et valdav osa elanikkonnast teenibki väikest või keskmist palka, siis rikkama seltskonna maksutulu kasv jääbki vaesema rahva kanda. Tõstes lähiajal bensiini, diislikütuse ja elektri hinda, peame me valmis olema suurte hinnatõusude ahelreaktsiooniks. Kõikide kaupade ja teenuste hinnatõusudeks. Tarbijale jääb täiesti mõistmatuks, miks peame tegema selliseid radikaalseid aktsiisitõuse ühekorraga, ennaktempos ja Euroopa Liidu nõutavatest määradest suuremal tasemel. Miks planeerib valitsus Euroopa Liidu alammääraga võrreldes kolmekordset elektriaktsiisi tõusu? Eriti ebavõrdsesse olukorda sattuvad jälle pensionärid, puuetega inimesed, töötud, kes ju makse ei maksa ja tulumaksu alandamisest ka midagi ei võida. Küll aga maksavad nad aktsiise ja kõiki muid hinnatõuse võrdselt teistega. Kaotavad ka noored pered, kellel eluaseme ja muud pikad laenud karmilt kukil, kuid nüüd tänu hinnatõusule sissetulek drastiliselt väheneb.
Tõuseb ju bensiini hind 9,2 %, diislikütuse oma 12,2 %, viina hind 19,5 %, sigarettide hind 50,6%, maagaas 3,4%, elekter 4,7% jne. Kuigi viina ja sigarettide hinnatõusu võib rahva tervise hoidmise seisukohast küll tervitada, viib ta keskmise perekonna eelarvest siiski tuntava summa välja.
Toasoe kallimaks
Kui viina ja suitsupaki võib ostmata jätta ja sellega raha kokku hoida, siis energiakandjate hinnatõus mõjub iga pere eelarvele nii otseselt kui kaudselt. Kindlasti tõstetakse varsti leiva ning bussi- ja rongipiletite hindu.
Järsult läheb nüüd kallimaks ka toasoojus. Nimelt kasvab 1. juulist kaugkütte käibemaks viielt protsendilt kaheksateistkümne peale. Seega kasv on tervelt kolmteist protsenti ja seda märkab küll iga perekond, kui sügisel soojaarveid maksma hakkab. Märgatavalt kasvab postiteenuse hind. Ühe kirja saatmine hakkab praeguse 4,40 krooni asemel maksma 5,50. Ühe postmargi hinnatõus on seega kroon ja kümme senti ehk terve neljandik. On juba välja arvestatud, et hinnatõusu tõttu jätavad inimesed tuleviks saatmata ligi miljon kirja aastas. Kuid ühe kirja saatmise hinnatõus on sedavõrd suur, et sealt saadava kasumiga teenib Eesti Post rahva arvelt ikkagi neli miljonit lisakrooni aastas. Samuti on teda, et Andrus Ansipi valitsus kavatseb lähiajal tõsta küttepuude käibemaksu 18 protsendile. Ja kuidas hakkame oma turgu kaitsma, kui naaberriigis Lätis on alkohol pärast meie hinnatõuse rohkem kui veerandi võrra odavam?
Palju me siis kuus raha kaotame? Karske ja mittesuitsetav perekond muidugi vähem. Kuid nii-öelda tavaline pere, kus noortel paar autot hoovi peal, sooja tuba armastatakse, laupäeva õhtul sauna köetakse ja ka mõni pudel õlut ära juuakse, kaotab märksa rohkem raha. Asjatundjad hindavad tavaperekonna lisakulusid umbes tuhande krooni peale kuus.
Kui noored suudavad hinnatõusu suurema tööga tasa teha, siis pensionäridel pole lisaraha kusagilt leida. Kuigi 1. juulist pannakse keskmisele vanaduspensionile juurde 250 krooni, jääb sellest hinnatõusu heastamiseks väheks. Sotsiaaldemokraadid, kes valimiste eel võitlesid õhukese riigi ja ebavõrdsuse vastu, on täna ise välja töötanud seadused, mis kandivad vaesema rahva rahad kiirtempol jõukate taskusse.
MARIKA TUUS,
Riigikogu liige
