Statistikaameti kiirhinnang Eesti sisemajanduse reaalsele koguproduktile teises kvartalis näitab aasta võrdluses majanduslangust 16,6 protsenti. Võrreldes eelmise kvartaliga, muutus sesoonselt tasandatud reaalne sisemajanduse kogutoodang 3,7 protsendi võrra. Väliskaubanduskäibe kiire alanemine ning langus finantsturgudel on vähendanud nõudlust globaalselt. Möödunud aasta lõpus alanud negatiivsed arengusuundumused on siiski näitamas mõningaid taandumisemärke.
Esimese kvartaliga võrreldes on tootmismahud viimastel kuudel stabiliseerunud. Kuigi aasta võrdluses osutus majanduslangus teises kvartalis kõrgeimaks, on langus kvartalite lõikes aeglustunud. Möödunud aasta lõpus ning käesoleva aasta alguses toimunud tööstustoodangu mahtude kiire langus on kuises võrdluses peatunud. Ekspordimahud pole viimastel kuudel vähenenud ja aasta alguse töötute järsk juurdekasv on aeglustunud. Samuti on mõnevõrra paranenud tööstussektori ning majapidamiste ootused. Majanduslanguse aeglustumine viitab võimalusele, et tsükli madalaimad tasemed võivad olla saavutatud.
Negatiivsed välisarengusuundumused põhjustavad väikestes avatud majandustes suuri muutusi. Esimesel poolaastal langes reaalne kogutoodang 2005. aasta alguse tasemele. Kiire langus majandusaktiivsuses on olnud iseloomulik ka meie peamistele kaubanduspartneritele Soomele ja Rootsile, kus nii tööstustoodangu kui ka väliskaubanduse mahud on langenud sarnases tempos. Samas on turgude paindlikkus aidanud majandusagentidel uue olukorraga kiirelt kohaneda, luues head eeldused uute kasvuvõimaluste leidmiseks.
Majandusaktiivsuse langus teises kvartalis on üldjoontes kooskõlas Eesti Panga kevadprognoosiga. Prognoosi põhistsenaariumi täitumiseks peaks aasta teisel poolel aset leidma majanduskeskkonna mõningane paranemine aasta esimese poolega võrreldes. Selleks on oluline, et esimesed märgid maailmamajanduse paranemisest leiaksid jätkuvalt kinnitust ning taastuksid nii nõudlus välisturgudel kui ka investorite usaldus.
Samas on määramatus väliskeskkonna võimalikus arengus jätkuvalt suur ja nii ei saa võimalike negatiivsete arengusuundumuste korral välistada Eesti Panga kevadprognoosi riskistsenaariumi realiseerumist.
PEETER LUIKMEL, Eesti Panga ökonomist
