Üksnes otsaseinte soojustamine poleks selle maja juures nimelt eriti suurt efekti andnud: erinevalt Tähe tänava n-ö pikkadest majadest on see pigem kaheosalist torni meenutav. Nii et kui Tähe tänava majades on suuremal osal korteritest vaid üks välissein, siis Aia 29 korteritel on neid enamasti rohkem. Ja kuigi nii kõnealuse maja kui ka Tähe tänava majade paneelid on toodetud samas Tartu Maja tehases, on Aia 29 paneelid veidi erinevat ja paraku kehvemat tüüpi.
“Kolm aastat tagasi lasksime vastaval firmal Jõgeva korterelamutest termopildid teha,” ütles ASi Jõgeva Elamu juhataja Roman Babt?enko. Sama tüüpi majast tehtud piltidel on hästi näha, kuidas soojus paneelide vahelt ja omal ajal soojustamata jäetud aknaalustest välja tungib.”
Kogu maja soojustamise ja selleks pikaajalise pangalaenu võtmise otsust polnud korteriomanikel mõistagi kerge teha.
“Kuigi oli ka skeptikuid, oli enamik kolmekümnest korteriomanikust siiski maja soojustamise poolt,” ütles Aia 29 majanõukogu esindaja Eino Vähk. “Lisaks suurtele soojuskadudele aitab see vältida ka vee paneelide vahelt majja tungimist, mida vihmaste rajuilmadega ikka ette tuli.”
Kuna Eino Vähk ka ise ehitusalal just võhik pole, julges ta majanaabreid kogu maja soojustamist kui kõige mõistlikumat tegutsemisvarianti ette võtma innustada.
Plekk otstarbekam
Maja omapärane kuju tegi keeruliseks ka renoveerimisprojekti arhitektuurilisele poolele lahenduse leidmise, ent arhitekt Sirje Haavel sai sellega siiski edukalt hakkama. Töö teostaja leidmiseks välja kuulutatud konkursil osalenud kahest firmast pakkus üks, OÜ Evari Ehitus, välja maja ülekrohvimise pärast soojustamist, ja teine, AS Toode, plekiga katmise variandi. Jõgeva Elamu ja korteriomanike esindajad langetasid otsuse teise variandi kasuks. Esiteks oli see peaaegu poole odavam (OÜ Evari krohvivariant maksnuks üle pooleteise miljoni, ASi Toode Ehitus plekivariant 831 111 krooni), teiseks on plekkpinda pärast ka lihtsam ja odavam korras hoida.
Nüüd siis paigaldataksegi seintele 100 mm paksune kivivillakiht ja selle peale profiilplekk. Sobivat värvilahendust otsisid sellele linnapildis üsna väljapaistval kohal asuvale majale projekteerija, linnaarhitekt Anne Örd ja majaelanikud üheskoos. Kuigi kasutatakse kolme eri värvi ? sinist, rohelist ja bee?i ?, ei jää üldmulje kirju, sest kõik toonid on valitud pastelsed.
Soojustamiseks vajalik laen saadi Ühispangalt Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx käendusel. Omafinantseeringu jaoks vajaliku raha kogusid korteriomanikud kokku maja remondifondi sissemakseid tehes.
“Pangalaenuga kaasnev solidaarne vastutus toob korteriomanikele mõistagi kohustusi juurde,” ütles Roman Babt?enko. Remondifondi maksete kaudu korteriomanikud pangalaenu vähehaaval tagasi maksavadki. Pangalaenu silmas pidades on kehtestatud remondifondi makseks 5 krooni korteri ruutmeetri kohta kuus. Laen on esialgu võetud küll kümneks aastaks, aga arvatavasti küsitakse selle tagasimaksmiseks viis aastat ajapikendust.
Võit suurem kui kaotus
“Vaatamata laenu tagasi maksmise vajadusele ei peaks omanike kulutused korteri ülalpidamisele tegelikult üldse suurenema, sest soojuskaod ju vähenevad ning vastavalt sellele ka soojaarved,” ütles Roman Babt?enko. “Ning pikemas plaanis vaadatuna on selle maja inimesed kõvasti võitnud: nad saavad elada soojas korteris, mille seinad ei hallita ning nende kinnisvara turuväärtus tõuseb.”
Suuremaid rekonstrueerimistöid ongi Babt?enko sõnul mõtet teha pangalaenuga. N-ö kroonhaaval remondifondi kogudes saadaks vajalik raha kokku mitte enne kui kümne-viieteistkümne aastaga, selleks ajaks on aga maja seisund tunduvalt halvenenud, ehitusmaterjalide ja töö hinnad aga samavõrra tõusnud.
“Aia 29 maja kogemus innustab ehk teistegi majade korteriomanikke oma kinnisvarasse pikemaajalisi investeeringuid tegema,” ütles Roman Babt?enko. “Usun, et peatselt sõlmime veel kahe majaga ? Pargi 9 ja Puiestee 17 ? lepingu maja põhikonstruktsioonide korrastamiseks pangalaenu abil.”
Aia 29 ümbruse haljastuse, mis soojustustööde käigus mõistagi kannatada sai, lubas Jõgeva Elamu taastada kevadel esimesel võimalusel. Ehitustöödega kaasnevat segadust tuleb majaelanikel taluda jõuludeni ? eeldusel, et ehitaja graafikus püsib. Ilm on nende tegevust siiani küll igati soosinud.
RIINA MÄGI
