Möödunud laupäeval Jõgeva kesklinna haljasalal peetud kartulisordi „Jõgeva kollane“ õitsemise peo sisustasid mõnus muusika, teadlaste õpetlikud ettekanded, laul ja suupisted.
Jõgeva linna sünnipäevaks valmis maikuus kodanikualgatusena kesklinna purskkaevu naabrusesse monument 1942. aastal Jõgeva sordiaretusjaamas Julius Aamisepa aretatud kartulisordile „Jõgeva kollane“. Hea maitsega ja paikkonnale kuulsust toonud kartul kasvas jõudsasti ning hakkas kesklinna postamendis õitsema.
Nii kaunid õied väärisid kartulipostamendi algatajate meelest pidustustega tähistamist. Korraldajad Marju Maas, Tiina Säälik, Reine Koppel ja Maiu Veltbach rõivastusid sel puhul vanaaegses stiilis kleitidesse, mida aitasid oma kogudest leida Jõgeva linnateater ja Jõgeva kultuurikeskus. Postamendi kaunite piltide tegemiseks oli üles seatud omanäoline kollane raam, mida kaunistasid Laiuse Käsitöökoja Kuldne Õlg valmistatud õied ning Särka Spordilt valminud tunnussilt „Mina Jõgeva kollast“.
Kartulit ei ole kunagi palju
Muusikalise meeleolu andsid „Jõgeva kollasele“ pühendatud peole Johannes Haava mängitud akordionimeloodiad. Koos rahvaga lauldi ühislauludena rahvuslikke laule „Kas tunned maad” ja „On silmi siniseid”. Publik sai sündmusele kaasa elada seistes, istudes pinkidel või heinapallidel, mille tõi kohale osaühing Vaimastvere Agro.
Üks väärikamas eas naine ütles usutluses Vooremaale nii: „Sõin kartulit „Jõgeva kollane“ lapsepõlves, nüüd kipub maitse juba ununema. Mõttes soovin seda kartulit oma koduaeda uuesti kasvama panna.“
„Jõgeva kollase“ seemne saamise vastu tundsid huvi mitmed teisedki kohaletulnud. Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlane, sordiaretaja Aide Tsahkna märkis, et alates 2013. aastast müüakse taas sertifitseeritud seemet, mida saab osta ETKI-st ja ka maarahvapoodidest Tallinnas, Viljandis, Jõgeval ja mujalgi.
„Meil aretatud kartulisordid on populaarsed ennekõike väikepõllupidajate ja aiapidajate hulgas. Suurettevõtjad eelistavad pigem välismaiseid sorte. Inimene, kes paneb kartuli oma toidulauale, soovib, et see oleks mure ja hea maitsega. Firmades, kus eesmärgiks turustamine, pole see esmatähtis. Olen ise kogenud, et mastaapsemates restoranides on mõnikordki menüüs ilus kollast värvi kartul, mille maitsest jääb vajaka,” rääkis Tsahkna.
Aide Tsahkna kummutas oma ettekandes müüdi kartulist kui kehakaalu märkimisväärsest tõstjast, sest arvestades kartuli kalorisisaldust peab seda „paksuks minemiseks“ küllalt palju sööma. Oluliselt rohkem kaloreid sisaldavad makaronid ja riis.
Mitme kartulisordi aretaja Mati Koppel rääkis kartulisortide populaarsusest Eestis. Tema sõnul anti „Jõgeva kollane“ tootmisse 1942. aastal ning seega saame tänavu tähistada selle sordi kasvatamise 77. aastat.
„Jõgeva kollane“ tõusis Eestis enim kasvatatavaks sordiks 1960. aastal, mil teda kasvatati 14 197 hektaril. Ta oli esimene Eestis aretatud sort, mida siin ühel aastal kõige rohkem kasvatati. Järgmisel aastal kasvatati Jõgeva kollast juba üle 15 000 hektaril, kui kasvatamise liidrikoha oli võtnud „Jõgeva piklik“. Mõne aasta pärast said kõige levinumad sortideks „Olev“ ning seejärel „Sulev“. Viimane ligikaudu 30 aastaks.”
„Jõgeva kollane“ käis laulu- ja tantsupeol
Koppeli sõnul teame „Jõgeva kollase“ puhul seda, et ta oli esimene laialdaselt kasvatatav kodumaine kartulisort.
Kartuli sugulasest tomatist, mõlemad on maavitsaliste sugukonna taimed, rääkis Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlane Ingrid Bender.
„Olen tomatitega töötanud järjepidevalt kakskümmend aastat ning õppinud tomatitaimede hingeelu hästi tundma just kasvuhoonetes. Praeguseks on tomatitaimed hästi kasvanud, neil on küljes rohelisi, veel küpsemata vilju. Varastel tomatisortidel võib aga juba valmis tomateid korjata juuli algusest. Kui osatakse kaitsta väikeste öökülmade eest, võib saaki saada oktoobri alguse või keskpaigani.”
Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur ja kodanikuühiskonna aktivist Reine Koppel esitas kitarril saates laulu „Kartuliõis”, mille viisi ja sõnad on kirjutanud Juhan Viiding, sedagi laulu lauldi koos rahvaga. Reine Koppel meenutas, kuidas Jõgeva Kammerkoor võttis „Jõgeva kollase“ kaasa hiljutisele laulupeole ja kuidas legendaarne sort kutsus rongkäigus esile ovatsioone.
Jõgeva abivallavanem Viktor Svjatõšev lausus tunnustussõnu vabatahtlike entusiastide algatusel „Jõgeva kollase“ kasvamisele kesklinnas. Ta märkis, et tänaseni teavad paljud Jõgevat ja selle ümbrust just „Jõgeva kollase“ järgi.
„Möödunud aastal Helsingis toimunud Mardilaadal, kus jõgevamaalased olid kohal esindusliku väljapanekuga, tundis selle sordi vastu huvi Soome suursaadik Eesti Vabariigis Timo Kantola,“ rääkis Svjatõšev.
Kui juba suurem rahvahulk lahkunud, tekkis „Jõgeva kollase“ projekti vedavatel Marjul, Tiinal, Reinel ja Maiul sõbralik vestlus oma poissmehepidu tähistava härraga. Nad andsid talle austava ülesande kasta kuulsat kartulisorti. Koos sooviti noormehele õnne ja armastust koos oma väljavalituga.
JAAN LUKAS
