Preemiat välja andev komisjon tõstis esile Madli ja Janari aktiivset tegevust Tallinna Ülikooli tudengite tantsuteatri Tee Kuubis projektide ellukutsumisel ja Tallinna vanalinna päevade kavva kuulunud lavastuse ?Tantsukäik Taanilinnas? loomist. Madli ja Janari loomingut sai näha ka varalahkunud tantsupedagoogi Mait Agu 55. sünniaastapäeva ja Tallinna Ülikooli koreograafiaosakonna 30. sünnipäeva puhul 1. oktoobril Estonia ja 8. oktoobril Vanemuise teatris antud kontsert-etendustel “Kodalased ja kaasaegsed?. Seal linastus nende tantsufilm “Etüüd?, mis valmis tänavu jaanuaris Tallinna Ülikooli Uus-Sadama õppehoone avamise puhuks.
Kui Madli Telleriga nädal tagasi Jõgeva kultuurikeskuses kohtusime, ei osanud ta õigupoolest öeldagi, kas on 2006 krooni suuruse preemia juba kätte saanud või ei: ta polnud oma pangaarve seisu lihtsalt viimasel ajal kontrollinud. Kulutada otsustas ta raha aga reisimisele. Pani kinnisilmi näpu Euroopa kaardile ja näpu alla jäi Hispaania. Üksnes preemiasummast seal käimiseks muidugi ei piisa, aga osa kuludest katab ometi.
Peeglid madalal
Jõgevale tööle ta just nii ei sattunud, et oleks näpu kinnisilmi Eesti kaardile pannud. Siia tuli ta sõbranna vahendusel ja kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri kutsel. Oma siinsest tööst tal veel palju rääkida polnud, sest Jõgeval käib ta lapsi õpetamas vaid korra nädalas, reedeti, ülejäänud aja tegeleb endiselt tantsuteatri Tee Kuubis projektidega või õpetab tantsu oma sünnilinnas Tartus.
“Vastu on mind siin võetud igatahes väga kenasti,? ütles Madli Teller. “Tingimused tööks tantsurühmadega on ka väga head. Ainult garderoobi peeglid on nii madalal, et mina sealt ennast kuigi hästi ei näe.?
Selles hädas pole aga süüdi mitte niivõrd peeglite vale kõrgus, kuivõrd Madli enda pikkus.
Reedese päeva jooksul jõuab Madli tegelda viie tantsurühmaga, milles tantsib tüdrukuid vanuses 6-16. Osa neist on varem tantsinud, osa mitte. Teatud ühtlustamist see muidugi nõuab, aga teisalt ? see, mis Madli trennis teeb, on ju neile kõigile uus kogemus.
?Praegu katsetan nendega erinevaid stiile, et uurida, mis neile kõige paremini sobib,? ütles Madli.
Suurematega proovib ta näiteks kabaree-estraadi, noorematega väljenduslikumat lastetantsu. Ta enda üheks lemmikuks on aga hoopis keskaegne tants. Selles laadis on ta koostööd teinud näiteks vanamuusikaansambliga Rondellus.
Pank ei tõmmanud
Madli on kibe käsi ka keskaegsete kostüümide õmblemise alal. Koreograafiaosakonna juubelietendustelgi oli ta Märt Agu poolt taaslavastatud lühiballeti “Kodalased? (Märdi isa, kadunud Mait Agu tõi selle nimelt 30 tantsutudengiga lavale täpselt kümme aastat tagasi) juures kostüümide restaureerija ja kostümeerija.
Nii et Madlist võinuks tegelikult ka õmbleja saada. Või hoopis pangapreili: nii vinge oleks ju olnud, kui Telleri-nimeline piiga oleks olnud ka ametilt teller.
“Pangandusse minek oleks täiesti loogiline olnud, sest ma lõpetasin Tartus kommertsgümnaasiumi, aga minul jooksis see majandusõpe küll mööda külgi maha,? ütles Madli. ?Olin seitsmendast eluaastast peale tantsinud stuudios Hetero ja tantsu edasi õppima minek oli minu jaoks ainumõeldav valik.?
Siiski tunnistas Madli, et tänapäeval peavad tantsijad nii või naa ise ennast “manageerima? ehk ise oma ideede teostamiseks raha leidma. Nii et küllap sellest kommertsgümnaasiumi haridusestki midagi kasu on. Jõgeva tantsuhuvilistel jääb aga üle loota, et järgmise preemia saab Madli Teller juba siinses tantsustuudios tehtud töö eest.
RIINA MÄGI
