Maasikakasvatajad valmistuvad saagiks, hoolimata sellest, kas võõrtööjõudu appi lubatakse või mitte. Marimarta OÜ reklaami ja ostu-müügi juhataja Janika Lindsalu ütles Vooremaale, et kindlasti saab Jõgeva oma punase maasikaputka ja suugi magusaks.
Küsimusele, kas maasikakorjajaid on, vastas ta nii: „Olen kindel, et me leiame maasikakorjajad, aga meie ministrid on ka kindlad, et meil on kusagil 50 000 töötut.“
„Kohalikke maasikakorjajaid hakkan otsima alles siis, kui kohe vaja on. Sest mullu panime kuu aega varem kuulutuse, et otsime hooajatöölisi. See sisustas terve kuu telefonikõnedele ja meilidele vastamisega, mille lõpuks oli mul kolm A4 lehekülge nimedega, kes marju korjama tulevad. Neist jõudis kohale täpselt kolm. Viis aastat oleme saanud marjad Ukraina hooajatööliste abil korjatud. Muidugi on ka kohalikku rahvast käinud. Enamasti pidasid nemad vastu nädala,“ rääkis Lindsalu.
Kui pikaks maasikahooaeg kujuneb, hindavad kasvatajad õitsemiseaja järgi. „Kui maasikas õitseb kiirelt kahe nädalaga ära, on korjamisaeg umbes sama pikk. Kui õitsemine venib pikema aja peale, on korjamisaeg ka pikem, aga see-eest rahulikum,“ rääkis Lindsalu.
Praegu käib Marimartas viimaseid päevi maasika istutamine. Et istutatakse frigotaimi, on tõenäosus saada värskeid Marimarta maasikaid veel juuli lõpul ja augusti algulgi.
Mis on teistmoodi, on puhtalt väline. Mullune skandaal, kui kohaliku marja pähe kes teab kust pärit marju müüdi, tõi veterinaar- ja toiduameti karmimad nõuded. Nüüd saab Marimarta maasikaid osta nende logoga pappkarpides. Ka põllult tulevad kastid saavad sel aastal sildid, millel on täpselt kirjas, kust ja kuna marjad on korjatud.
„Meile on see muidugi lisatöö ja lisakulu, aga kui vaja, siis teeme ära. Hind sellest küll ei muutu, see sõltub ikka nõudmisest ja pakkumisest. Meie eesmärk on korjata ja müüa võimalikult palju ja teha seda mõistliku hinnaga,“ ütles Lindsalu.
Lustivere kandis maasikaid kasvatav Ahto Kont lubas, et Põltsamaale jõuab tema saak alles pärast jaanipäeva. „Eks need tööjõuprobleemid on teada küll, aga me kasvatame siin väiksemalt ja see pole nii terav küsimus. Mitte et oma jõududega, aga sel aastal on nõus olnud tulema oma tuttavad, kes pole mujale tööle läinud. Meil on see eelis ka, et suuri kasvatajaid siin nii palju ei ole,“ arvas Kont.
ANDRA KIRNA