Maikuu viimasel laupäeval toimunud XXII Maarja-Magdaleena kodukandipäeva kultuuriprogrammi sisustasid esinejad nii samast kandist kui ka kaugemalt. Sündmusel meenutati kohalikku seltsielu, millega alustamisest on möödumas 150 aastat.
Maarja-Magdaleena kodukandipäev algas traditsiooniliselt külalipu heiskamisega lipuväljakul. Sel tseremoonial on alati kõlanud laul ning seekord esines Maarja-Magdaleena segakoor, mis tänavu tähistab kahekümne viiendat sünnipäeva.
EELK Maarja-Magdaleena kirikus toimunud jumalateenistusel jutlustasid piiskop Joel Luhamets ja koguduse õpetaja Aivo Prükk. Jutluses sisaldus ka sõnum inimeste kokkuhoidmise ja andeksandmise teemal, millesse on erinevatel aegadel isemoodi suhtutud.
Laulsid Maarja-Magdaleena segakoor ja perekond Blowersi ansambel, laulud olid inspireeritud mõni nädal varem tähistatud emadepäevast. Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera Teater esitas luuleetenduse „Sinuga ja sinuta”.
Konverents kohaliku kultuuriloo teemal
Sündmus jätkus Maarja-Magdaleena rahvamajas, kus esines kohalik naisansambel Tormilind, keda juhendab Kadri Savva-Tatrik. Samas toimunud konverents oli pühendatud kohalikule kultuuriloole, kuid käsitlemist leidsid ka üldinimlikud teemad. Teadlane ja õppejõud Liina Kilemit rääkis teemal „Kirik kogukonnas ja kogukond kirikus” ja ta tõi välja huvitava asjaolu, et kiriku olemasolust on huvitatud needki, kes ise seal ei käi.
Kirikuõpetaja Aivo Prüki ettekanne oli vennastekoguduste liikumisest, mis on jätnud meie ajalukku märkimisväärse jälje. Emakeelsele hariduselule keskendudes rõhutas Prükk, et Maarja-Magdaleena koguduses olid juba 1709. aastast köstriteks eestlased, nendest esimene Johann Masik.
Rahvamaja juhataja ning Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi juhatuse esimees Tiia Pärtelpoeg märkis oma ettekandes, et paikkonna ligi 150 aastat kestnud seltsielu alguseks tuleb pidada meeskoori asutamist köster-kooliõpetaja Matthias Sõbberi poolt. Köster Sõbber viis kohaliku meeskoori, mis oli algul tema poolt segakoorina loodud, 1869. aastal Tartusse esimesele üldlaulupeole, kus kooride võistulaulmisel saavutati kolmas koht.
„Samasse perioodi esimese üldlaulupeo toimumisega jääb ka pasunakoori moodustamine. Hiljem kasvas pasunakoorist välja võimas orkester,” rääkis Pärtelpoeg. Ta kõneles ka Maarja-Magdaleena kihelkonna edukast ja andekast seltsielu eestvedajast Gustav Peetsust, kes oli alles 18 aastaseks saanud, kui ergutas Vaidavere ja Kassema küla noori koorilaulu õppima. Omaloodud kooriga võttis Peetsu osa IV ja V laulupeost Tartus.
Tiia Pärtelpoeg tsiteeris heliloojat ja dirigenti Juhan Simmi, kes on öelnud: „Peetsu, kui minul oleks sarnane muusikaline kuulmine kui sinul, oleksin ma võinud kaugele jõuda.”
Tagasivaated värvikale ajaloole
Ettekandja viitas ka 1925. aastal välja antud koguteosele „Tartumaa“, kus elu Maarja-Magdaleena kihelkonnas kirjeldatakse järgmiselt: „Noorte inimeste koosviibimiste ja ajaviitekohtadeks on mitmel pool omavahelised külapidud, mida peetakse igal pühapäeva ise talus.”
Pärtelpoja sõnul valmis Maarja-Magdaleena Laulu- ja Mänguseltsi oma maja aastal 1912 ja õnnistamispidu toimus sama aasta 16. detsembril. Mängiti etendust „Kibuvitsa tee”, näitejuhiks oli Mihkel Jürgenthal.
„Ka tänast Maarja-Magdaleena vaimuelu rikastab kultuurikollektiivide arvukus,” kinnitas kirikuõpetaja Aivo Prükk.
Õhtusel koosviibimisel Maarja-Magdaleena puhkealal laulis Rainer Vilu, kes esitas ka laule Georg Otsa repertuaarist. Tantsuks mängis ansambel Tulivesi. Publiku ette astusid ka kodukandi line-tantsijad, humoristlikud etteasted olid päeva juhilt Margus Abelilt.
Maarja-Magdaleena kodukandipäeva läbiviimist toetasid Tartu vald ja Kohaliku omaalgatuse programm.
JAAN LUKAS
