Maarja põhikooli näiteringi juhendab kooli huvijuht Merle Haossar ja temalt saigi reisimuljeid päritud.
Teie võõrustasite külalisi siin oma kooli õpilaskodus. Kuhu teid Soomes majutati?
Elasime Kymenlaakso rahvaülikooli klassitubades, mis olid meile väga mugavaks tehtud. Ööbimiskohas oli isegi saun olemas. Kymenlaakso kool on selline õppeasutus, kus tegeldakse kõige ja kõigiga: seal saavad õppida nii noored kui pensionieas inimesed kõike, mis neid huvitab, olgu see siis kunst või mõni võõrkeel. Kooli juht on Olli Laurila. Tema, Vine Turunen ja Antero Raanoja olid need, kes meiega kõik seal viibitud päevad pidevalt tegelesid. Sealsamas sai meie näitetrupp kahel päeval ka teatrialast koolitust, õpetajateks Pertti Pänkäläinen ja Suvi Leinonen.
Millised on muljed sealsest linnateatrist, kust näitetrupp meil külas oli?
Anjalankoski on väga suur piirkond ja jagatud seitsmeks väiksemaks piirkonnaks, meie olime ankrus Inkeroises. Anjalankoski linnateatrit vaatama viisid võõrustajad meid oma autodega.
Kui Tabivere vabaajakeskus on hele, avar ja moodne, siis sealne teater tundus väike ja vanaaegne, aga hästi kodune ja armas, rekvisiite ja kostüüme maast laeni täis. Suviti neil majas etendusi ei anta, toimuvad vaid vabaõhuetendused.
Ka meie kandsime oma ?Õpetliku loo? ette vabaõhumuuseumi õues, kus on ka kogukonna kokkusaamise koht. Seal toimus tol laupäeval ettevõtmine nimega Kymijokipäivä ehk sealse kogukonna päev. Rahvast oli võrdlemisi palju, etendus võeti soojalt vastu.
Kas kohtasite ka omavanuseid teatritegijaid, Anjalankoski teatril on ju lastetrupp ka? Ja kas nägite mõnda nende etendust?
Lastetruppi kahjuks ei kohanud, aga pärast meid astusid peol üles täiskasvanud, kes mängisid näidendit ?Orvukese lugu?. Ka Antero ja Vine tegid seal kaasa.
Sama päeva õhtul saime osa ka imetoredast kontserdist, mille andsid sama piirkonna muusikud.
Kui palju õnnestus sealset omapärast loodust näha, ümbrusega tutvuda?
Küllaltki palju nägime ja seda ongi võimatu täpsemalt kirjeldada, ütleks ainult ühe sõna ? imeline! Väga palju rohelust, imekaunis Kymijõgi, kus parvega sõita saime. Meie ööbismiskohas podisesid siilid õhtuti lausa ukse all, kõikjal nägi oravaid julgelt ringi lippamas.
Meid viidi ka Myllynkoskisse Stora Enso paberivabriku suvilatekompleksi, kus sai käia saunas ja ujumas, meile korraldati seal grilliõhtu.
Saime uudistada ka paberivabrikut, mis on selle piirkonna suurim tööandja. Antero Raanoja, kes on linnateatrit juhtiva sihtasutuse juhatuse esimees ja ka ise väga andekas näitleja samas teatris, on paberivabriku tehnilise järelevalve ülem.
Loodetavasti jäid lapsed kogu sõiduga rahule?
Loomulikult ja kahtlemata! Meie lastest ei olnud kõik varem Tallinnaski käinud ja enamik sai Soome esimest korda. Nad nägid väga palju ja nautisid kõike. See, kuidas Vine, Olli ja Antero meie eest hoolitsesid, oli lausa liiga ilus.
Et meie väikese kooli lapsed sellise reisi said, on suuresti Tabivere valla kultuurijuhi Tiina Tegelmanni teene, kes meid kevadiste maakonna näitemängupidustuste ajal märkas ja Anjalankoski näitlejatega kokku viis.
KAIE NÕLVAK
