Maaparandussüsteemide registri andmetel on Eesti Vabariigis kuivendatud põllumaade pindala tänavuse aasta 1. jaanuari seisuga 726 330 hektarit ja kuivendatud metsamaade pindala 599 921 hektarit. Jõgevamaal on põllumaid kuivendatud 58 000 ja metsamaid 59 000 hektaril.
Suurem osa tänaseni kasutatavatest maaparandussüsteemidest on rajatud ajavahemikus 1971-1980.
Toetusi tänavu 22,6 miljonit
“Et maaparandussüsteemid amortiseeruvad 25-30 aastaga, on märkimisväärselt kasvanud remonti vajavate objektide arv. Oluline on märkida, et Euroopa Liidu fondide toel on käivitunud meede 1.8, mis võimaldab taotleda just maaparandustoetusi. Vastava meetme raames on planeeritud toetusi Eestis 2008. aastal 150 miljonit krooni ulatuses, sellest Jõgevamaal 22,6 miljonit krooni. Taotlused toetuse saamiseks vaadatakse läbi ja konkreetsed väljamaksmise otsused tehakse PRIA-s. Selline olukord suurendab veelgi riigi vastutust maaparandussüsteemide korrashoiu eest,” selgitas Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits.
Tema sõnul lasub maaparandusbüroodel vastutus koostada maaparandushoiu kavad ja viia need kooskõlla alamvesikonna veemajanduskavadega.
“Maaparandushoiukavade põhiline eesmärk on säilitada maa sihtotstarbeline kasutamine kuivendatud põllu- ja metsamaal. Hoiukavadel on väga oluline roll ka keskkonnakaitse vaatevinklist. Seadusest tulenevalt peab maaparandussüsteem hajureostuse leviku võimalikult minimaalseks muutma ja samas ka maaparanduse eesvoole tervendama,” märkis põllumajandusministeeriumi maaparandus- ja maakasutusbüroo peaspetsialist Olev Krist.
Laeva jõe korrastamise projekt
Tema sõnul kogunesid Jõgeva Maaparandusbüroosse mõttetalgutele põllumajandusministeeriumi, projekteerimisbüroode ja maaülikooli spetsialistid, et arutada maaparandusbüroo praktilisi kogemusi, mis saadi Laeva jõe valgala uuringutelt ja teha ettepanekuid põllumajandusministri määruse “Maaparandushoiukava sisu ja vormi nõuded” väljatöötamisel. Hoiukavade koostamise korda ja eesmärke täpsustab ka maaparandusseaduse muutmise seadus, mis praegu on lugemisel Riigikogus,” lisas ta.
Arutelul käsitleti ka teemat, kuidas omavahel siduda maaparandushoiu ja alamvesikondade veemajanduskavasid. Maaparandushoiu kava hõlmab riigi poolt hooldatavaid veejuhtmeid. Lisaks eeltoodule vajavad hooldamist ka looduslikud veetrassid, kuhu suubuvad maaparandussüsteemide kraavid.
Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja sõnul otsustati maaparandushoiu kavade pilootkava koostamist arutada Jõgeval seetõttu, et veekogude korrastamise probleemidega on maakonnas tegeldud alates aastast 2000. Seega omatakse pikaajalisi teemakohaseid kogemusi vastavate dokumentide ettevalmistamisel ja väljatöötamisel ning suudetakse välja pakkuda ka metoodilisi lahendusi veekogude korrastamiseks.
2007. aastal valmis Laeva jõe ökoloogilise korrastamise eelprojekt, mille realiseerimine algab käesoleval aastal ja mis sisaldab praktilisi toiminguid jõe elukeskkonna parandamiseks. Projekti muudab oluliseks asjaolu, et Laeva jõgi saab alguse Kassinurme mägede allikatest.
“2008. aastal käivituva meetme INTERREG IV A raames on Jõgeva Maaparandusbüroo koos Balti Keskkonna Foorumiga partneriks aastani 2011 kestva veemajandusprojekti arendamisel Rootsi, Soome ja Läti erinevate piirkondade spetsialistidega. Eestis on pilootalaks Laeva jõe valgala.
“Me ei tohi rikkuda tasakaalu efektiivse põllumajandustootmise ja keskkonnahoiu vahel. Seda arvestades on väga oluline, et veekogude valgalal toimiv inimtegevus oleks loodushoiunõuetega kooskõlas,” märkis Tupits.
JAAN LUKAS
