Pilte on näitusel nii Endla, Alam-Pedja kui ka Nigula looduskaitsealale jäävatest rabadest, samuti Lahemaa ja Kõrvemaa omadest. Vaid kolm viimast aastat tõsisemalt fotograafiaga tegelnud Vihalema väljendusrikkad ja hea kompositisiooniga rabakaadrid annavad tunnistust üllatavalt kindlast käest ja heast silmast. Õnne on tal pidanud ka olema. Või siis oskust ilma ette ennustada ja valgusolusid ette näha.
“Ega mul nii kehvasti pole, jah, läinudki, et lausvihm oleks kaela tulnud ja ma oleksin pidanud ainsagi kaadrita koju tagasi tulema,” ütles Toivo Vihalem. “Mis aga kellaajasse puutub, siis keskpäeval, nagu marjuline, ma rappa ei tükigi, sest siis pole seal huvitav. Püüan enamasti ikka päikesetõusu- või loojanguaega tabada, olgugi et selleks tuleb pimedas rappa minna või sealt naasta.”
Vihalema piltidel ongi ilusaid valgusmänge, mida mõnigi kord aitab võimendada udu. Üks uhkemaid on aga mullu novembri viimasel päeval Viljandimaal Soosaare rabas tehtud pilt.
“Oli selline huvitav aeg,” meenutas Vihalem. “Äkiline külm oli kogu rabataimestiku härmatisekorraga katnud ja laugastele nii paksu jääkaane peale tõmmanud, et võis vabalt üle laugaste käia, aga lund veel polnud.”
Omapäi uitaja
Rabas käib harrastusfotograaf enamasti üksinda.
“Seda ma rabas just naudingi, et oma viie või kümne kilomeetri raadiuses pole minu ümber ühtegi inimest,” ütles Vihalem. “Olen omapäi uidates näiteks Puurmani alt Palupõhja või Meleski alt Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskohta ehk Londonisse välja marssinud.”
Avarate maastikuvaadete pildistamise asemel keskendub ta vahel ka vahvatele pisidetailidele, nagu seen, vesikupuõis või murakamari. Selleks peavad muidugi kaasa olema statiiv, makroobjektiiv ja päästikutross: sõrmega otse päästikule vajutades nihkuks aparaat paigast ja pilt tuleks ebaterav.
Kuigi möödunud aasta aprillist alates pildistab Vihalem loodust digitaaltehnikaga, täpsemalt Canon 300D tüüpi kaameraga, pole ta fotode ammendamatutest digitaalse järeltöötluse võimalustest liialt suurde vaimustusse sattunud.
“Kontrastsust ja värviküllastust sätin natuke, muud suurt mitte,” ütles Vihalem, tunnistades siiski üles, et näitusel olevale puravikupildile sai teine seenekübar lisatud arvutis.
Fotoalaste teadmiste omandamiseks on tänapäeval võimalused tunduvalt avaramad kui omal ajal. Vihalem on näiteks sage külaline veebilehel looduspilt.ee, kuhu loodusfotograafid oma värske “saagi” üles riputavad ning kus seda aktiivselt kommenteeritakse. Ka on ta käinud firma Morgan Foto korraldatavatel pildistamisretkedel, mida juhendavad oma ala tõelised asjatundjad, nagu Arne Ader, Heiko Kruusi, Tõnis Saadre, Hendrik Relve, Urmas Tartes, Sven Za?ek jt.
Kannatlik kärnkonn
Kuigi Morgani retkedel on Vihalem teada saanud ka seda, kuidas üht või teist neljajalgset või putukat kaamera ette saada, peab ta oma loomust loomapildistamiseks natuke liiga rahutuks.
“Mine tea, kui ükskord nii vanaks jään, et enam kõndida ei jaksa, siis võib-olla viitsin ka kalamehe moodi pool päeva ühe koha peal kükitada ja kaameraga looma varitseda,” naeris Vihalem.
Kärnkonn olla siiski nii kannatlik modell, et tema pildistamisega saab fotomees juba praegu hakkama. Üks mõnus lähiportree sellest elukast kaunistab ka Vihalema esimest isiknäituse komplekti.
Looduses on ligemale kolmkümmend aastat maaparandaja ja vahepeal ka maamõõtja ametit pidanud Toivo Vihalemal päris palju olla, siis ta fotoaparaati naljalt kaasa ei võta, sest pildistamiseks ei jää töö kõrvalt lihtsalt aega.
“Kuigi autos võiks aparaat tegelikult ikka olla,” ütles Vihalem. “Tänagi jäi mulle tööle sõites suisa tee peale ette innukalt hiirega mänginud kass, nii et päris vahvaid kaadreid oleks võinud saada.”
Kui mõned peavad maaparandajaid hirmsateks sookuivendajateks, siis Vihalem kinnitab, et maaparandajal on asja ehk madal- või siirdesoosse, “päris” soodele ja rabadele heidavad silma rohkem turbatootjad. Küsimusele, kas ta mõtleb rabasid pildistades ka nende kaitsmisele, vastas Toivo Vihalem, et otseselt mitte.
“Aga kaudselt võib see nii välja kukkuda: kui inimesed mu piltidelt näevad, kui ilus raba on, küllap nad tahavad seda siis ka kaitsta,” ütles Vihalem.
RIINA MÄGI
