Kui meil näidatakse televiisorist iga päev kümneid filme ja me võime mõnest telekomi ettevõttest laenutada oma kodukinos vaatamiseks niisuguse filmi nagu parasjagu tahame, siis kas kino üldse enam ongi vaja? Me kõik oleme kuulnud, kuidas televisioon kohe raadio välja suretab ja kõikvõimalikke muid hirmu- ja õuduslugusid. Ometi näitavad kinod jätkuvalt filme ja neil on ka publikut.
Paraku ei saa või ei suuda kõik maainimesed Tartusse või Tallinna filme vaatama sõita. Meelsasti teeksid nad seda oma kodukohas, kui oleks koht ja tehnika, millega saaks filme näidata.
Maale on alles jäänud nii vähe kultuurimajasid, kus kino saab näidata, et need võib ühe käe näppudel üles lugeda. Filmide muretsemine, nende vedamine ja näitaminegi on suisa teadus omaette. Ja praegu enamasti fanaatikute pärismaa.
Kindlasti oleks abi ühest kesksest serverist, kust saaks näitamiseks filme alla laadida.
Filmirullidega läheb keerulisemaks. Kuid nende pealt saab ka kõige kvaliteetsemat pilti ja heli. Kindlasti jäävad ka rullid. Gurmaanidele.
Unustada ei tohiks ka kodumaiseid filme. Jutt sellest, et Eesti film on ülimage, ei vasta tõele. Meil on kõrgetel konkurssidel auhinnatud filme ja eesti kino on eelkõige Euroopa kino. Ja eesti film on kultuuriliselt osa Euroopa kinost. Ning eesti filmitegijad teevad selliseid filme, mida televisioon ei saa iga päev maha mängida. Küll aga võiks neid kinos näidata. Ka maal.
7. august 2012
