Maale elama? Miks ka mitte!

Käesoleva aasta lõpuks või hiljemalt uue aasta alguseks saab Saare vald lõpuks Voorele noorteküla rajamiseks vajaliku maa riigilt munitsipaalomandisse osta.

Anne-Ly Võlli soovis aastaid tagasi samuti noortekülla krunti. Kuuldes nüüd, et vald lõpuks noorteküla maa oma valdusse saab, ütles ta, et peab põhjalikult oma elu üle järele mõtlema. Anne-Ly peab lähiajal langetama väga põhimõttelise otsuse ka sellepärast, et tema tütar Aleksandra läheb järgmisel sügisel kooli. “Peame otsustama, kas jääme maale või linna,” nentis ta. 

Noored pered saavad vallalt krundi tasuta

Kahju on muidugi sellest, et 20 aastat tühjana seisnud maatükk tuleb välja osta – riik võinuks selle siiski vallale tasuta üle anda.

Saare vallavanem Jüri Morozov ütles, et pärast seda, kui maa on munitsipaalomandis, kutsutakse kruntide võimalikud omanikud taas kokku ning selgitatakse välja, kes on veel eramu ehitamisest huvitatud. “Loodame, et kevadel saame hakata lepinguid sõlmima ning noored pered võivad hakata endale maju ehitama,” ütles ta.

Krundi saajatega sõlmitakse leping, kus noor pere kohustub kolme aasta jooksul maja valmis ehitama ja kasutusloa taotlema, seejärel annab Saare vald noorele perele krundi tasuta üle.

Voore noorteküla detailplaneering algatati aastal 2006 ning kehtestati aastal 2008. Valmis on vee- ja kanalisatsioonitrassid ning juurdepääsuteed. Eesti Energia on noortekülla alajaama ehitanud. Ka on tekkinud väljastpoolt valda toetajad, kes on nõus noori ehitusnõuannetega aitama.

32 krundist on välja loositud 24, kus on praegu konkreetsed omanikud olemas. Esialgu taotles krunte 42 noort peret. Krundid on pindalaga 1200 kuni 4000 ruutmeetrit.

Kokku hõlmab tulevane noorteküla seitsmehektarilise maa-ala Voore küla servas, 100 meetri kaugusel paisjärvest. Tänaseks on sellest maatükist Saare valla omandis juurdepääsuteede alune maa, teenindamiseks vajalik sotsiaalmaa ja noorteküla järveäärne puhketsooni maa.

Saare valda Voorele rajatav noorteküla peaks vallavanem Jüri Morozovi sõnul tooma piirkonda ettevõtjaid ja uusi otsustajaid, keda huvitaks kohalik elu ning kes oleksid valmis selle edendamisse oma panuse andma. Morozovi sõnul on maal kaks probleemi – ühelt poolt pole võtta töötajaid, teisalt ei jätku töökohti. Saja töötajaga tehast ei tule tema sõnul Saare valda iialgi. Areneda saab rahulikult ning mõistlikult.

Kokku on vald investeerinud noorteküla arendusse ja seda toetavasse taristusse 223 000 eurot, millest pool on taotletud KIK-st (uue puurkaevu ehitus) ja riigieelarvest. 

Saare vallas veab projekti kohalik omavalitsus

Saare vallavanem Jüri Morozov ütles, et nemad liitusid lisaks ka üleriigilise projektiga “Maale elama” kohe. “Oleme aktiivselt tegelenud tühjade hajaasustuse majade kaardistamisega. Mis vaja peremehetuks tunnistada, oleme tunnistanud ning hiljem edasi müünud. Nii oleme saavutanud olukorra, kus igal aastal asub Saare valda vanadesse majadesse elama mõni noor lastega pere.”

Tallinnas peetud messilt sai vald üle 200 kontakti. Samuti loositi välja üks noor pere, kes saab Voore noortekülla krundi. Kontakt krundi võitnud noortega on säilinud, nad on huvi tundnud, kuidas kulgeb asjaajamine, et maa valla omandisse saaks.

Noortele peredele on oluline lasteaed ja kool kodu lähedal. Selle eesmärgi saavutamiseks renoveeriti Kääpal vallamaja ja sinna said ruumid Saare valla lasteaia Siilike kaks rühma. Edaspidi kavandatakse samas majas avada Kääpa piirkonnale lastele Voore põhikooli algklassid.

Kui Saare vallas veab maale elama tuleku projekti kohalik omavalitsus, siis Sadala kandis tegeleb sellega kogukond.

Projektiga tahetakse rahvast maale tagasi tuua, et nii-öelda suitsud oleksid olemas ning külad elaksid.

Info projektist Maale elama jõudis Sadala kanti möödunud aasta lõpus, kui korraldati infoseminar. Jõgevamaal projekti vedama asunud Sadala Kandi Edendajate Ühingu eestvedaja Triin Pärsim ütles, et nemad otsustasid Viljandisse kohale sõita ning uurida, mis toimuma hakkab. Seminaril küsiti neilt, kas Jõgevamaa tahaks osaleda. “Maakonna eest me vastata ei saanud, Sadala kogukond soovis küll kaasa lüüa,” rääkis ta. Kodukandiliikumise ning Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse rahvaga ning Saare vallavanemaga nõu pidades selgus, et huvi on olemas. Liitus ka Sadala Külade Selts. Nii ühines Jõgevamaal projektiga “Maale elama” kaks kogukonda – Sadala ja Saare. 

Sadala kant vajab töökäsi

Hiljem käidi ühise boksiga ka Tallinnas peetud messil. Sadala kant nägi eelkõige võimalusi saada juurde töökäsi, pakkudes noortele peredele elamispinda.

“Oleme suhelnud paljude inimestega, meile on tulnud kontakte läbi projekti “Maale elama” kodulehe, samuti on otse pöördutud. Paljud on tulnud läbi Sadala Agro, see tähendab, et kõigepealt pakutakse töökohta ning seejärel elamispinda.”

Triin Pärsim rääkis, et inimesed tunnevad huvi, kas on olemas kool, kuidas liigub ühiskondlik transport, kas oleks võimalik leida elukohta. Kindlad tulijad on olnud need, kes saavad töökoha Äripäeva edetabelis mullu parimaks põllumajandusfirmaks tunnistatud Sadala Agros.

Maamaju, mida noortele peredele välja pakkuda, pole kuigi palju ja need võivad ühel hetkel ka otsa saada. Korteritesse noored pered tulla ei taha, ikkagi soovitakse oma maja, sest tullakse eelkõige oma ruumi pärast. Eestlased hoiavad distantsi ning ei taha, et naaber suisa aia taga oleks, kuid samas on naaber suhteliselt lähedal oluline.

Riik ei ole suures inimeste koondamise tuhinas tulnud selle peale, et inimesed koondatakse küll keskustesse kokku, kuid nende vara maa, metsa ning majade näol jääb maha. Kes tagab vara turvalisuse?

“Maale elama” projekti raames on Sadala kogukonna poole pöördunud ka vanemad inimesed, kes sooviksid osta väiksemat maja alevikus, kus pood ja raamatukogu ning velskripunkt lähedal, samuti on oluline võimalus saada ühissõidukiga  maakonnakeskusse. “Sadalal on tõeliselt vedanud, sest asume Mustvee ja Jõgeva vahel ning meilt sõidab läbi viis bussi päevas, koolipäeval isegi rohkem,” tõdes Pärsim.

Huvi on tundnud ka need, kellel äriplaan tehtud ning mõte alustada ettevõtlusega. Nemad otsivad äripindu.

Maju, kuhu kohe võiks elama asuda, paraku pakkuda pole. Ikkagi tuleb tööd teha ja vaeva näha, et hoone elamiskõlblikuks saaks. Tööd saab teha ka talgute korras, kuid ehitusmaterjali ostmiseks peab olema raha, samuti aega ning oskusi.

Triin Pärsim on kindel, et projekt “Maale elama” läheb Jõgeva maakonnas edasi ning leiab uusi huvilisi uute kogukondade näol. Näiteks tõi ta Kamari, kus samuti liitumist kaalutakse.

i

HELVE LAASIK

blog comments powered by Disqus