Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasiku sõnul esitati komisjonile kuue haigla arengukava analüüs ning analüüsi põhjal leiti, et maakonnahaiglatele tuleb välja töötada eraldi mudel.
?Maakonnahaiglate süsteem vajab korrastamist, sest hetkel kehtivad haiglate arengukavad on väga erinevad. Seda olukorras, kus neil on teenindada samapalju patsiente,? ütles Laasik. ?Sotsiaalministeeriumi nägemus on, et nende maakonnahaiglate teenuste hulk ja struktuur peavad olema enam-vähem ühesugused. Loomulikult on iga haigla individuaalne, aga samas saame paika panna üldise skeemi ravijuhtude arvu ja piirkonna suuruse järgi.?
Abiministri sõnul tulenevad erinevad arengukavad sellest, et hetkel õigusaktides kehtivad normid haiglatele on erinevad või puuduvad üldse. ?Näiteks erineb hooldusravi osutamiseks vajaminev ruutmeetrite arv või siis pole kindlaks määratud, kui suur on iga haigla teeninduspiirkond,? ütles Laasik.
Laasiku sõnul on jätkuvalt kindel, et aktiivravi jääb kõikidesse nendesse haiglatesse alles, kuid täpsustub mõnede teenuste korraldus. ?Uus mudel on hetkel kehtiva üldhaigla ja kohaliku haigla tüübi vahepealne variant ning puudutab kokku kaheksat haiglat: Rapla, Haapsalu, Kuressaare, Jõgeva, Paide, Valga, Võru ja Põlva haiglaid,? täpsustas abiminister.
Laasik ütles, et alles jääb ka alates 2005. aastast kehtiv maakonnahaiglate baasrahastamine läbi valveringide. ?Leian, et valvekorralduses tuleb maakonnahaigla juhtidele anda vabamad käed. Ministeerium kehtestab patsiendi kaitseks kindlad kvaliteedinõuded, kuid nende nõuete raames võib haigla juht ise otsuseid langetada,? sõnas abiminister.
Laasik märkis, et haiglavõrgu arengukava komisjoni kohtumisel avaldas maakonnaarstide koda soovi osaleda aktiivselt mudeli loomisel.
Marika Raiski,
Sotsiaalministeeriumi meedianõunik
