Ühe sellise tänuväärse maakondliku kokkusaamise korraldasid möödunud laupäeval Torma rahvamajas Torma kapelli juhendaja ja Jõgevamaa kapellide koordinaator Maire Tamm ja valla kultuurijuhi kohusetäitja Maie Nisu, kutsudes kõik Jõgevamaa rahvamuusikud Torma Kapellarile. Rahalist toetust ettevõtmiseks küsiti ja saadi Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt.
?Meeldiv, et on inimesi, kes teevad alati rohkem, kui neilt oodatakse,? tõdes kokkutulnuid tervitades Torma vallavanem Riina Kull ja soovis kõigile jõudu, sest ei kogunetud ju Torma rahvamajja mitte ainult pidu pidama, vaid eelkõige tööle: arutama läbi tuleval suvel Tabiveres peetava maakonna memme-taadi peo repertuaari, rääkima teistestki suvistest kultuurisündmustest, kuhu kapellid esinema palutud, ja õppima uusi pillilugusid Eesti Rahvamuusika ja Rahvatantsu Seltsi mentori Ahto Nurga ja seltsi juhatuse liikme Virve Lääne käe all. Värske repertuaariga tullakse publiku ette 27. ja 28. juunil Haapsalus peetaval 15. ülevabariigilisel rahvamuusikapeol. Tormas suudeti lähemalt tuttavaks saada vaid mõnega Haapsalus mängimisele tulevatest paladest. Üks kõvemaid pähkleid, mis staazhiga pillimeestelgi käe kukla tagant nõu hankima saatis, oli Vello Ainsalu seatud ?Eesti polka?, mis loodud eelseisva Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva auks ja kus kasutatud elemente-katkendeid R. Kulli ?Kodumaast?, M. Härma ?Tuljakust? ja vabariigi hümnistki. Paiguti aimuvad motiivid pidulikust marsist segavad keskendumast faktile, et loo autor selle polkaks ristinud on. Korralikult kätteõpituna on aga teos kindlasti väga huvitav ja kuulajat köitev.
Eelproovidega, kus kogu Haapsalu peo repertuaar mitu korda läbi mängitakse, alustatakse nelja piirkonna kaupa märtsis-aprillis. Jõgevamaa pillimehed sõidavad proovidele tavaliselt Tartusse või Tartumaale.
Eestluse hoidmiseks
Esimene selline pidu, kus kõik Eestimaal tegutsevad rahvapilliorkestrid ühe hiigelorkestrina mängivad ja võõrustava maakonna rahvatantsurühmadki üles astuvad, korraldati 30 aastat tagasi, 1978. aasta suvel Toilas. Ahto Nurga sõnul eelkõige eesmärgiga aidata kaasa eestluse säilimisele piirkonnas, kus põlisrahvus tol ajal vähemusse jääma kippus. Aga eks mõnes mõttes ole nende pidude eesmärk praegugi sama: üle kahe aasta peetav suurpidu toimub alati erinevas Eestimaa paigas ja aitab meeles hoida, millised on meie muusika- ja kultuuritraditsioonid. Ja et me tahame oma ja omast säilitada. Tavaliselt kogunevad parimad rahvapillimängijad kogu vabariigist reedesel pärastlõunal peopaika võistumängimisele, et laupäeval koos suure orkestriga ja ka eraldi publiku ette astuda. Sama stsenaariumi järgi on plaanis korraldada ka 27. ja 28. juunil Haapsalus peetav pidu.
Magustoiduks kontsert
Pikk ja pingeline proov Ahto Nurga nõudliku taktikepi ja Virve Lääne energilise viiulipoogna all oli tõepoolest väsitav. Kui priske lõuna söödud, tuli vaevatasuks magustoitki: kontsert professionaalidelt. Külla oli tulnud kandleansambel Kukulind Tallinnast. Kolmkümmend aastat juhatas kanneldajaid ansambli asutaja Els Roode, praeguseks on tema töö üle võtnud noor ja sõnakas Ella Maidre, kes ammulisui kuulava publikugi üsna hõlpsasti kaasa laulma sai. Omamoodi üllatusetendus oli varuks ka Ahto Nurgal-Virve Läänel, kes akordioni, viiuli ja lauluhäältega mõnele komplektsemale orkestrilegi silmad ette andsid. Esku, Tabivere, Siimusti ja Torma kapell näitasid koos ja ühekaupa, et siinkandiski pilli najal ei tukuta, mängides eelmise suve pidudeks õpitud lugusid ja uusigi.
Muusika ja tants on rahvamuusikasündmustel justkui kokku laulatatud. Esinema oli palutud segarahvatantsurühm Kavalik Kongutast, kerget jalga demonstreeris ka Torma oma rahvamaja naisrühm.
Kontserdi publik koosnes, nagu see ikka kipub olema, muusikategijaist endist. See-eest on selline kuulajaskond äärmiselt tänuväärne: elatakse-lauldakse rõõmuga kaasa, lustitakse täiel rinnal ja saavutatakse ühine hingamine ehk väikese laulupeo tunne. Seda kinnitas ka peo korraldaja Maire Tamm, kui külalisi tänas ja neile koduteele küünla kaasa andis ? peagi algavaks advendiajaks.
KAIE NÕLVAK
